Riik annab normid välja kindla kehtestamiskorra järgi, et need oleks kättesaadavad kõigile. Samuti garanteeritakse õigust riiklike õiguskaitse- ja sunnivahenditega (kohtud, vanglad, sundtäitmine). Õigusnormi kui sotsiaalse normi alaliigi eritunnusteks ongi garanteerimine riigi poolt ning kehtestamine riigi poolt. 4.1. Normatiivne reguleerimine Individuaalne reguleerimine -- inimkäitumise korrastamine ühekordsete reguleerimissanktsioonide teel. Normatiivne reguleerimine -- inimkäitumise korrastamine üldiste ja üldkohustuslike käitumismudelite abil, mis laieneb kõigile sama liiki juhtudele. Normatiivse reguleerimise aspektist on õiguse eesmärgiks luua õigusnormid, mille abil saavutatakse õiguse adressaatide prognoositud käitumine. 4.2. Õigus objektiivse fenomenina Mandrieuroopaliku õiguskultuuri silmas pidades peetakse õiguse all sageli silmas õigust objektiivses mõttes
(tsiviliseeritud ühiskon-dade) seas tunnustatud õiguse üldpõhimõtetega. • Õiguspositivism vaatleb õigusnormi ja õigussuhteid nagu need olema peavad (sk. Sollen). See suund püüab kindlaks teha, kuidas õigusnorm annab ühele õigusi ja teisele kohustusi, milles seisneb olemiskord ja pidamis-kord (saksa k. Sein ja Sollen). Individuaalne reguleerimine — inimkäitumise korrastamine ühekordsete reguleerimissanktsioonide teel. Normatiivne reguleerimine — inimkäitumise korrastamine üldiste ja üldkohustuslike käitumismudelite abil, mis laieneb kõigile sama liiki juhtudele. Põhimõtteliselt on võimalik lahendamist vajavate probleemide esilekerkimisel neile kahesugune lähenemine. Neid võib vaadelda kui üksiknähtusi, kui case’i, mis tuleb lahendada, või siis näha nö puude taga metsa, hoomata analoogsete küsimuste võimalikku kordumist ja