Kui esimest etappi iseloomustab riiklike reguleerivate finantsvõimaluste kasutamine massiliseks elamuehituseks, siis alates teisest etapist hakkab riiklike vahendite osakaal vähenema, kuna hakatakse tagama eluaseme kvaliteedi tõusu kõikidele sotsiaalsetele rühmadele. Hilisemat, kolmandat etappi iseloomustab eluaseme kvaliteedi valikuline arendamine erinevate sotsiaalsete rühmade jaoks, mis toimub erinevates riikides kas vähem või rohkem seaduslike reguleerimisprotsesside tulemusel ning enamus eluasemefondist muutub eraomanduseks. Neljandas etapis vaadeldakse riiklike juhtimismeetodite suunamist elanikkondadele hajutatult, - mille probleeme nähakse pigem piiri tõmbamises solidaarsuse ja otstarbekuse vahel. 2. Eluasemepoliitikad. Klassikalisi selgelt teistest eristuvaid eluasemepoliitikaid või süsteeme oli veerand sajandit tagasi 5-6, ent tänaseks on neist alles 3-4. Vähetähtis asjaolu sh pole ka globaliseerumise mõõde
sagedusel on suurem kui üks, ei ole see automaatreguleerimissüsteem talitlusvõimeline kontuuri sulgemisel osutub ta mittestabiilseks. Kui süsteemi sageduskarakteristikud on teada, saab süsteemi stabiilsust kontrollida. Kui summaarne logaritmiline amplituudkarakteristik on kriitilisel sagedusel f 0 ühest väiksem, siis on süsteem stabiilne. Kriitilisel sagedusel langeb faasikarakteristik () 180°-ni. Reguleerimissüsteemi stabiilsuse ja reguleerimisprotsesside iseloomu matemaatiline analüüs seisneb süsteemi vabaliikumise võrrandi uurimises. Selleks, et lineaarse ja konstantsete kordajatega diferentsiaalvõrrandiga kirjelduv automaatreguleerimissüsteem oleks stabiilne, on tarvilik ja piisav, kui selle süsteemi diferentsiaalvõrrandile vastava karakteristliku võrrandi reaaljuured on negatiivsed ja kompleksjuurte reaalosad samuti negatiivsed H. Nyquisti kriteerium (1932): automaatreguleerimissüsteem (ARS), mis on avatud
annaabi.ee 
