1 TSIVIILÕIGUS Tsiviilõigus reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektist (üksikisik, organisatsioon, riik), samuti mõningaid isiklikke mittevaralisi isiklikke suhteid (autorsus jm). Tsiviilõigus määrab tsiviilõiguslikest suhetest osavõtvate füüsiliste ja juriidiliste isikute õigusliku seisundi. Tsiviilõiguse üldised põhimõtted (riigi suhtumine omandisse, üksikisikute vabadused majandusliku tegevuse valdkonnas) määrab EV põhiseadus. Reguleerimismeetodina kasutatakse tsiviilõiguses autonoomia meetodit. Tsiviilõigus reguleerib oma objekti kuuluvaid suhteid kui võrdsete subjektide vahelisi suhteid. Tsiviilõiguses domineerivad dispositiivsed normid, so normid, mis annavad suhte pooltele võimaluse kokku leppida vastastikuses käitumises. Muu hulgas ka sellises käitumises, mis on erinev seaduses sätestatust, kui see ei ole vastuolus avaliku korra või heade kommetega ega riku isiku põhiõigusi. (VÕS § 293). 1.1
vältel, nii et saame ühe türistoriga reguleerida pinget mõlemal poolperioodil. Kolmefaasiliste regulaatorite korral kasutatakse samu meetodeid, ainult et reguleeriv lüliti tuleb ühendada igase faasi. 7.3. Alalispinge muundurid ehk regulaatorid Pinge reguleerimist alalisvoolu ahelates kasutatakse eelkõige alalisvoolu mootorite toiteks, seejuures reguleerimise vajadused on külaldki erinevad, sõltuvalt ajami kasutusotstarbest. Reguleerimismeetodina kasutatakse impuls reguleerimist, eelkõige impulsi laiuse modulatsiooniga. Seetõttu on kasutatavad lülitused sarnased impuls stabilisaatoritega. Erinevus on ainult reguleerimise iseloomus. Stabilisaatorites toimub reguleerimisprotsess nii, et väljundpinge on konstantne. Pinge regulaatorites toimub aga reguleerimisprotsess vastavalt juhtimisprogrammile, kas väljundpinget vähendades või suurendades. impuls regulaatorite kasutamise peamiseks põhjuseks on kõrge kasutegur
TSIVIILÕIGUS Tsiviilõigus reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektist (üksikisik, organisatsioon, riik), samuti mõningaid isiklikke mittevaralisi isiklikke suhteid (autorsus jm). Tsiviilõigus määrab tsiviilõiguslikest suhetest osavõtvate füüsiliste ja juriidiliste isikute õigusliku seisundi. Tsiviilõiguse üldised põhimõtted (riigi suhtumine omandisse, üksikisikute vabadused majandusliku tegevuse valdkonnas) määrab EV põhiseadus. Reguleerimismeetodina kasutatakse tsiviilõiguses autonoomia meetodit. Tsiviilõigus reguleerib oma objekti kuuluvaid suhteid kui võrdsete subjektide vahelisi suhteid. Tsiviilõiguses domineerivad dispositiivsed normid, so normid, mis annavad suhte pooltele võimaluse kokku leppida vastastikuses käitumises. Muu hulgas ka sellises käitumises, mis on erinev seaduses sätestatust, kui see ei ole vastuolus avaliku korra või heade kommetega ega riku isiku põhiõigusi. (VÕS § 293). VÕS § 293
annaabi.ee 
