ülemääraste kuludeta. RK 3-4-1-60-14: HKMS § 45 lg 1 ja RVastS § 5 lg 1 järgi võib tulevikus antava haldusakti peale esitada hoidumise nõude juhul, kui on põhjust arvata, et haldusorgan annab haldusakti, mis rikub isiku õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti hilisemal vaidlustamisel. RK 3-3-1-84-11: RVastS § 5 lg 1 on lähedane HKMS § 45 lg-le 1, kuid viimati nimetatud sättest siiski erineva reguleerimisesemega ja osaliselt erineva sisuga. RVastS § 5 lg 1 ei sätestata, et isikul peab olema põhjust arvata, et tema õigusi rikkuv haldusakt antakse või toiming sooritatakse. RK 3-3-1-97-16: RVastS § 6 lg 1 sätestab, et isik võib nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. (Õpik lk 14:) Kohustamisnõudega on tegu siis, kui isik taotleb, et avaliku võimu
riske. Juhataja peaks kinnitama, et ta on üritanud ÄÜ kohta saada rohkem informatsiooni ning kas ÄÜ eksisteerib ja on maksevõimeline, võib olla lisama täiendavad kohustused Juhatuse liikme kohustus tõendada, et ta on täitnud kõik oma hoolsuskohustuse tingimused. KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on ühinguõiguse reguleerimisese? Reguleerib ühingutega seonduvaid küsimusi. 2. Millises ulatuses kattub ühinguõiguse reguleerimisese kaubandusõiguse reguleerimisesemega? Hõlmates äriühingutega seotud küsimusi. 3. Mis on ühing? Ühing kitsamas tähenduses on isikute ühendus; selline ühing, millel pole organisatsioonilist ülesehitust (isikuteühing). Isikuteühingud Eestis on täisühing (TÜ) ja usaldusühing (UÜ), mis on juriidilised isikud. Ühinguks laiemas tähenduses ehk korporatsiooniks loetakse kõiki isikute ühendusi, see tähendab, et tegemist on liikmelisusel põhineva kooslusega. Eesti kehtiva õiguse kohaselt on ühinguteks äriühingud
annaabi.ee 
