Trafod Trafode arv sõltub - Piirkonnast, kus alajaam asub - Töökindluse nõuded Hajuasustusega piirkond - Tarbimine väike - Kõrget elektrivarustuskindlust ei nõuta - Sageli üks trafo Linnades ja kõrge elektrivarustuskindlusega kohtades - Alajaamades on tavaliselt kaks või enam trafot Trafode nimivõimsused 50,100,160,250,400,630,800,1000,1600,2500 kVa Pinge reguleerimine - Trafod on enamasti viieastmelised reguleerimisdiapasooniga ± 2·2.5% - Kasutatakse ka kolmeastmelisi reguleerimisdiapasooniga ± 5% Pinge reguleerimise võimalused - Toitealajaamade trafod on koormuse all reguleeritavad - Jaotustrafode pinget saab muuta ainult väljalülitatud olukorras Trafode nimi- ja nimitalitluspinged 6-6.3±2·2.5%/o.410kV 10-10.5 ±2·2.5%/0.410kV 15-15.75 ±2·2.5%/0.410kV 20-21.00 ±2·2.5%/0.410kV Trafod kahe ülempingemähisega - Paigaldatakse trafosid nimitalitluspingega 6.3 ja 10.5 kV
asub, töökindluse nõuetest ja muudest teguritest. Hajaasustusega piirkondades, kus tarbimine on väike ja kõrget elektrivarustuskindlust ei nõuta, seatakse sageli üles vaid üks trafo. Linnades ja tähtsate ning kõrget elektrivarustuskindlust nõudvate tarbijatega piirkondades on alajaamades tavaliselt kaks või enam trafot. Keskpingevõrkude trafode nimivõimsuste jada on 50, 100, 160, 250, 400, 630, 800, 1000, 1600 ja 2500 kVA. Trafod on enamasti viieastmelised reguleerimisdiapasooniga ±2×2,5%. Kasutuses on ka kolmeastmelisi trafosid reguleerimisdiapasooniga ±5%. Toitealajaamade trafodel võib reguleerimisastmeid olla rohkem. Näiteks 110 kV trafol on võimalik pinget reguleerida vahemikus ± 9 × 1,78 % . Toitealajaamade trafod on koormuse all reguleeritavad, jaotustrafod aga mitte. Selliste trafode pingeastet saab muuta vaid väljalülitatud olukorras. Keskpingevõrkudesse ülesseatavate uute trafode nimi- ja nimitalitluspinged on
20 suhted. See määrab pihustist väljuvate kütuseosakeste ring- ja teljesuunaliste kiiruste suhte ning sellest sõltuva pihustuskoonuse nurga. Nii on võimalik vastavalt erinevatele kütuseliikidele valida sobiv pihustusseib. Seda tüüpi pihustite puudus on piiratud reguleerimisulatus, sest kütuse rõhul alla 0,8 MPa halveneb pihustamise kvaliteet. Laiema reguleerimisdiapasooniga on reguleeritava tagasivooluga, auru-mehaanilised, rotatsioon- jm keerukama ehitusega pihustid. Leegi süütamisel koldes tuleb silmas pidada, et koldes võib pihusti lekkimise tulemusena olla õhu ja kütuseaurude segu. Leegi süütamisel võib see plahvatada, põhjustades leegi väljapaiskumist koldest koos sellega kaasneva tuleohu, katlapersonali põletustraumade või katlakonstruktsioonide vigastustega. Üldkehtiv ja kohustuslik nõue selle vältimiseks on
annaabi.ee 
