olemuselt dünaamiline õigusvaldkond, mille on kaks põhilist ülesannet. Nendeks on ühiskonnaliikmete elu- ja tegevussfääride kaitse kolmandate isikute sekkumise eest võlasuhtesse ning hüvede ümberpaigutamise õiguslik tagamine erasfääris. Võlaõiguse normide aluseks on inimeste põhiõigused ja põhikohustused ning ühiskonna turumajanduse põhimõtted. Võlaõigus kui õigusvaldkond hõlmab kaht suuremat õigussuhete rühma: lepingulisi ja lepinguväliseid võlasuhteid, mida reguleeribki VÕS. Võlaõigus on eraõiguse osa, mille reguleerimisesemeks on võrdsete õigussubjektide vahel tekkivad võlasuhted. Võlaõigus reguleerib õigussuhteid eraõiguslike isikute vahel, kelleks võivad olla nii füüsilised kui ka juriidilised isikud. Võlaõiguse normidega reguleeritakse isikutevaheliste varaliste ja mittevaraliste suhete tekkimist, lõppemist ja muutmist ning võlaõiguse üldpõhimõtteid ja
Kaitseliit teeb koostööd paljude erinevate organisatsioonidega. Eestis tehakse tihedat koostööd Pääste- ja Politseiametiga, kellega on ka koostööleping sõlmitud. Päästeametiga toimub koostöö põhiliselt seoses suurpõlengute ja looduskatastroofide ajal. Näiteks olid paljud kaitseliitlased üle Eesti abis 2005.aastal Pärnus, kui seal oli suur üleujutus. Kaitseliitlased on ka abistanud mitmetel raba- ja metsapõlengutel. 2007.aastal sõlmitud koostööleping reguleeribki täpsemalt Kaitseliidu ja Päästeameti suhte. Lepingus on kindlalt määratletud koostöö hädaolukorra puhul, teabevahetus, ennetustöö, koostööpõhimõtted ja ka ühised õppused ning koolitused.(http://www.kaitseliit.ee/static/files/2007-10-09_KL-PA.pdf) Politseiametiga on Kaitseliidul samuti pikk koostöö seljataga. Nimelt on paljud kaitseliitlased aktiivsed abipolitseinikud. Nimelt oli 2007 aprillis toimunud rahutuste ajal paljud
pidada turukonkurentsi karmust. Näiteks võiksid toidukauplused püüda iga hinna eest ära müüa vanaks läinud kaupa. Järelikult peab riik kehtestama kontrolli kaubanduse üle, et ärimeeste kasumijaht ei kahjustaks ostjate tervist. Seega turumajanduse puudusteks on (st turutõrked): vajadus toota maksimaalse kasuga sunnib loobuma vähem tulusatest, kuid sotsiaalselt olulistest tegevustest; turumajandus põhjustab majanduslikku ebavõrdsust. Seetõttu riik reguleeribki turgu õigusaktide ja määrustega, maksu-ja hinnapoliitika abil, keelustab monopoli, annab rahalisi toetusi (subsiidiume), kasutatakse väliskaubanduse tõkkeid, kaitsetolle. Riik sekkub näiteks hariduse, meditsiini, trantspordi valdkonda. TOOTMISTEGURID Kõikide majanduslike ressursside kogumit, mis on ühiskonnal käsutada kõikide majanduslike soovide rahuldamiseks, nimetatakse tootmisteguriteks. Tootmistegurid jagunevad kolmeks. Looduslikud ressursid, nagu maa, mets, maavarad, kliima
Nii juriidiliste kui füüsiliste isikute majandustegevust reguleerivad seadused võib laias laastus jagada kaheks: 1 eraõiguslikud, s.t. majandustegevuse õiguslikku vormi (juriidiliste isikute moodustamine, registreerimine, juhtimine jms.) reguleerivad seadused; 2 avalik õiguslikud, s.t. majandustegevuse sisu ja riigi poolt sellele kehtestatud piiranguid (litsentsid, tegevuspaikade registreerimine jms.) reguleerivad seadused. ÄS reguleeribki kitsamalt majandustegevuse eraõiguslikku - s.o. kaubandusõiguslikku poolt. Seega ei saa nõuda, et ÄS reguleeriks kogu majandustegevust. ÄS ei ole ka mitte ainus majandustegevust reguleeriv seadus - samasse gruppi võib rühmitada raamatupidamise seaduse, pankrotiseaduse, kindlustusseaduse, krediidiasutuste seaduse. ÄS ei reguleerita ka kaubandustehinguid ja väärtpabereid, mis on põhimõtteliselt
annaabi.ee 
