ühtekuuluvusel. Nüüdisparteid on aga valdavalt klassidevahelised, eesmärgipärase ideoloogiaga ühendused, millel on üleriigiline ja piirkondlik struktuur. Olulisim veelahe vasak- ja paremparteide (kui sellist poliitilist skaalat on tänapäeval veel üldse võimalik kasutada) vahel ilmneb suhtumises võrdsusse. Vasakparteid toetavad võrdsemat, paremparteid aga suuremate varanduslike lõhedega ühiskonda. Võrdsuse-ebavõrdsuse peamine regulatsioonivahend tänapäeva ühiskonnas on maksud. Vasakpoolsed parteid eelistavad kõrgeid ja otseseid makse, mis tähendab tulude maksustamist. Parempoolsed leiavad, et inimene peaks oma teenitud palgast võimalikult palju kätte saama ning siis ise otsustama, kas ta paigutab tulu kindlustusse, aktsiatesse, hoiustesse, tarbib mitmesuguseid kaupu ja teenuseid või kulutab heategevuseks. Kes rohkem tarbib, see maksab rohkem (käibe- ja aktsiisi-)maksu.
Nüüdisparteid on aga valdavalt klassidevahelised, eesmärgipärase ideoloogiaga ühendused, millel on üleriigiline ja piirkondlik struktuur. 100 Olulisim veelahe vasak- ja paremparteide (kui sellist poliitilist skaalat on tänapäeval veel üldse võimalik kasutada) vahel ilmneb suhtumises võrdsusse. Vasakparteid toetavad võrdsemat, paremparteid aga suuremate varanduslike lõhedega ühiskonda. Võrdsuse-ebavõrdsuse peamine regulatsioonivahend tänapäeva ühiskonnas on maksud. Vasakpoolsed parteid eelistavad kõrgeid ja otseseid makse, mis tähendab tulude maksustamist. Parempoolsed leiavad, et inimene peaks oma teenitud palgast võimalikult palju kätte saama ning siis ise otsustama, kas ta paigutab tulu kindlustusse, aktsiatesse, hoiustesse, tarbib mitmesuguseid kaupu ja teenuseid või kulutab heategevuseks. Kes rohkem tarbib, see maksab rohkem (käibe- ja aktsiisi-)maksu.