üksinda tegutsemisega ning neid võib nimetada ergutusmehhanismideks. Kuna grupp koosneb mitmest liikmest, siis pole võimalik, et üks grupi liige kogu grupi tähelepanu endale saab. Selline grupp ei suudaks oma ülesandega ja suhetega seotud eesmärke täita. Seepärast on grupis mehhanismid, millega üksikisik allutatakse grupile kui tervikule. Nende vahendusel on võimalik grupi liikmete tegevust reguleerida ja mõjurite kombinatsioone võib nimetada regulatsioonimehhanismideks. Kuid liiga tugev ohjamine vähendab omakorda loomingulisust ja teisi motivatsiooni. Grupi juhtimine seisneb ergutavate ja reguleerivate ORGANISATSIOONI KÄITUMINE. M. VADI 37 toimemehhanismide tasakaalustamises. Grupi stabiilsuseks on vaja rakendada ergutavaid kui ka reguleerivaid mehhanisme ja veelgi enam, tunnetada, millises suunas ühel või teisel hetkel grupi tegevust tuleks juhtida. Seetõttu võib grupi suunamist võrrelda hoburakendi juhtimisega,
eelkõige demokraatlikud valimised. Välise sekkumise võimalused poliitilis-majanduslikku süsteemi on piiratud. Majanduspoliitilised otsused korrigeerivad ennast tagasiside mehhanismi kaudu ise. Riigi sekkumine majandusellu on siiani võrdlemisi diskuteeritav teema ja majandusteadlased on selles küsimuses tihti väga erinevatel seisukohtadel. Turgu ja riiki peetakse tavaarusaamade kohaselt teineteist välistavateks majanduse regulatsioonimehhanismideks. Tegelikult ei eksis- teeri aga turg – vähemalt tänapäeva maailmas – riigita. Majanduspoliitikat kavandades ja ellu viies sekkub riik paratamatult ühiskonna ellu. See on üldjuhul vältimatu. Samas peab aga riigipoolne sekkumine olema võimalikult diskreetne, st taktitundeline. Turumajanduse tingimustes, kus suur osa on iseregulatsioonil, peaks riigi sekkumine olema võimalikult minimaalne. Sekkumisel peab riik tingimata arvestama ka oma võimekusega
annaabi.ee 
