eukarüootidel. Prokarüootidel võib geeni element transponeeruda kromosoomist plasmiidi või faagi. Eukarüootidel siis kas kromosoomis või kromosoomide vahel. Transposoonid inserteeruvad DNAsse, millel puudub homoloogne järjestus (toimub nn. mittehomoloogne rekombineerumine). Sellest tulenevalt põhjustavad transposoonid geneetilisi muutuseid. Sellel on oluline tähtsus genoomi evolutsioonis (ei toetu ainult mutatsioonidele): inserteeruvad geeni sisse. Inserteeruvad regulatoorsetesse järjestustesse; modifitseerivad geeni ekspressiooni. Põhjustavad kromosomaalseid mutatsioone. Kaks suurt klassi: Mõned kodeerivad valke viies DNA osa uuele kohale kromosoomis või siis replitseerub see DNA osa ja integreeritakse uude kohta. Retrotransposoonid kodeerivad pöördtranskriptaasi, mis teeb RNA tarnskriptist uue DNA ja siis need integreeruvad genoomi (ainult eukarüoodil). Prokarüootidel: 1. Insertsiooni elemendid (IS). Lihtsaimad transponeeeruvad elemendid bakterite
lubatav olukorras, kus palju energiat (ATP tase kõrge). CTP inhibeerib, sest on pürimidiin ja kui teda palju, siis järelikult pole pürimidiine vaja juurde sünteesida. ATP inhibeerib selles mõttes, et on puriin. Aspartaat transkarbamolüaas 53 Valgus on 6 katalüütilist ja 6 regulatoorset subühikut. Katalüütilises subühikus sisalduvad seostumiskohad aspartaadile ja karbamoüülfosfaadile, regulatoorsetesse subühikutesse seotuvad ATP, CTP (konkureerivad omavahel. Kooperatiivsuse kvantitatiivne analüüs Hilli graafik Graafikul kasutame suurusi küllastusaste on hapniku osarõhk, konts sisuliselt. P 50 on konstant ja vastab hapniku osarõule (kontsile), mille juures pool valku on kompleksis. Vabadusaste on (slaidil on valesti +)
Posttranslatsiooniline regulatsioon võimaldab bakterirakkudes metaboolseid ümberlülitusi juba mõne sekundi jooksul. Kontrollmehhanismid toimivad kas ensüümide aktiivsuse mittekovalentse moduleerimise (allosteeriline regulatsioon), valkude kovalentse modifitseerimise (enamasti fosforüleerimine) või valkude kompartmentalisatsiooni näol. Allosteerilised ensüümid on aktiveeritavad või inaktiveeritavad metaboliitide mittekovalentse seondumise kaudu ensüümide aktiivtsentri regulatoorsetesse saitidesse, mis paiknevad aktiivtsentrist eraldi. Sel viisil toimub näiteks biosünteetiliste ensüümide tagasisidestuslik inhibitsioon. Allosteeriline regulatsioon põhjustab ensüümi ajutisi konformatsioonilisi muutusi, kuna inhibiitori või aktivaatori seondumine on pöörduv. Lisaks allosteerilisele regulatsioonile võib ensüüm olla ka kovalentselt modifitseeritav fosforüleeritud, metüleeritud, atsetüleeritud, adenüleeritud või uridüleeritud. Ka see protsess võib olla