Koondatud teoseks ,,Kunstist" · Marx/engels võtsid Hegelilt üle mitmeid konseptsioone: 1. Ajalooline perspektiiv kunstivormidele 2. Kunsti loomise ühiskondlikud tingimused kunst ei sünni vaakumis või kusagil ideaaltingimustes vaid teatud ajahetkel teatud ruumis, vastavalt tingimustele on ka kunst selline. 3. Kunstiteos kui idee/ideaali meeleline nähtumus kunst pakubki ideallpilte, kujutisi, regulatiive. · Tegid konkreetseid ettepanekuid kunstiteose kohta: kunst ei tohi kujutada abstraktset ja idealislikku vaid peab kujutama objektiivset tegelikkust · Sisuküsimusi hakati eelistama vormieksperimentidele · Kunst peab näitama ajaloo liikumapanevat jõudu töölisi ja talupoegi · Kunst on kasvatusvahend kunsti instrumentaliseerimise näide. Omas nõukogude liidus olulist rolli. Selle kaudu sai inimesi kasvatada, selle kaudu pidi sündima uus nõukogude inimene. · Vaata slaide
Mõis ei ole huvitatud, et maa oleks erinevate omanike käes. Vaid et maa kasutamise õigus läheks pärimise korras edasi. Väideti, et Liivimaa oli taaskord revolutsioonilisem. 1804. aasta seadused olid talupojasõbralikumad. Järgnevad aastad näitasid, et seadustega ei olnud rahul keegi, see oli vahefinis. Polnud rahul keisrikoda, mõisnikud ega talupojad. 1805. aastal puhkeb terve rida rahutusi. Et neid rahutusi leevendada, on rüütelkonnad kiirelt täiendavaid seadusi-regulatiive vastu võtma. 1805. keelatakse öine rehepeks. 1805. aasta talurahva rahutuste lainet ära hoida ei suudetud. Kui läbi aegade on Liivimaa rahutum olnud. ,,Läti keele rääkimine" mõisnikega käitumine nagu lätlased. Talupojad olid veendunud, et on olemas veel üks seadus, mida nende eest varjatakse (keisri tegelik tahe, mida mõisnikud varjavad). 1805. aasta rahutused Kose-Uuemõisas. 02.10.1805 juba pikemat aega käärinud talurahva rahustamiseks kasutatakse sõjaväe abi.