Piiskop õigus preestreid määrata. Paavstil ka piiskopi pühitsus aga rohkem õiguseid. Kardinal diakon, kardinal preester, kardinal piiskop. Ajalooliselt kardinalid Rooma ja selle lähikonna vaimulikud, Rooma kirikute diakonid, preestrid ja piiskopid. Hiljem nimi säilis ka mujal. Salakardinalid Venemaal ei kuulutatud oma kardinali staatust, et ei tekiks sellepärats probleeme. Ilmik vaimulikkond pole ilmalikud vaid tegutsevad ilmas, mitte kloostris. Ordu vaimulikud regulaarvaimulikud ehk mungad (ordo =kord). Mungad annavad mungatõotuse, alluda Ordu distsipliinile. Mõned preestrid on mungad aga kõik mungad pole preestrid. Kõik ordu vaimulikud ei ela kloostris, nt sõjaliste ordude liikmed, kerjusmunga ordud, toomhärrade ordude liikmed. Tänapäeval on enamus munkadest preestrid. Vaimulikkonna eesotsas on paavst, kes on Rooma piiskop. Tema vaieldamatu autoriteet viidi läbi gregoriaanliku reformiga. 12. - 13. sajandi paavstid, kes täidavad vaimulikukohti perifeerias
Peapiiskop - piiskopkonna vastutavaim piirkondlik ülevaataja. Peapiiskop on provintsi metropoliit, piiskopkond on diötsees. Kardinal - hierarhia järgi asub ametilt paavstist allpool. Kardinalid nimetab ametisse paavst ja kardinaliks jäädakse kogu eluks. Kardinalid moodustavad kardinalide kolleegiumi, mis osaleb kiriku juhtimises Kardinalide kolleegium valib pärast paavsti surma konklaavis enda hulgast uue paavsti. Paavst - katoliku kiriku pea ja üks patriarhidest. Regulaarvaimulikud - pidevalt ja alati jumalale pühendunud, andnud vaimulikutõotuse. Ilmikvaimulikud - ei ole tõotust andnud, aga järgivad vaimulikukoodeksit. Neid kasutati kloostrites tihtipeale füüsilise töö tegemisel (maaharimine). Paavstikuuria: Pönitentsiaarid - nende eesõigus oli välja kuulutada absolutsioon sakramendivastaste süütegude puhul. Camera Apostelica - Tähtsam paavsti finantsasjade eest vastutav nõukogu. Paavsti valimine: