4. Millist sportimisviisi naudite enim (valige 1 või enam)? Kepikõnd 1 Jooksmine 1 Jalgrattaga sõitmine 1 Jõusaalis treenimine 1 Muu .......................... 1 5. Kas Teil on olnud ülekoormusest tingitud vigastusi? Jah 1 Ei 2 6. Kui tihti Te kasutate massööri/füsioterapeudi teenuseid? Regulaarslt iga nädal 1 Spordihooldus OÜ Telefon: 44556889 e-mail: [email protected] : Kuus korra 2 Paar korda aastas 3 Vastavalt vajadusele 4
Selle tagajärjel uriinikogused suurenevad, tekib pidev janutunne ning kaalulangus. Lisaks võib esineda väsimust, nõrkust, koormustaluvuse langust, suurenenud söögiisu ning naha sügelust. Haavad paranevad aeglaselt ning öösiti tekivad säärelihaste krambid. Et tagada veresuhkru normaalne tase, hea enesetunne ning täisväärtuslik elu, tuleb hoida tasakaalus toitumine, füüsiline koormus ja insuliini doosid. Tänapäeval on abiks ka võimalus mõõta oma veresuhkru taset regulaarslt glükomeetriga. II tüübi diabeedi puhul toodab pankreas jätkuvalt insuliini, kuid veresuhkru reguleerimiseks ebapiisavas koguses. II tüübi diabeet on tavaliselt seotud rasvumisega, kusjuures ülearu täis rasvarakud kaotavad oma insuliinitundlikkuse. Alguses reageerib pankreas üha rohkema insuliini tootmisega, kuid pikapeale see väheneb. II tüübi diabeet tabab üldjuhul ülekaalulisi , üle 40 aastaseid inimesi, kuid see võib tekkida ka varem
Esineb alalisi, perioodilisi ja ajutisi hoovusi. Alalised hoovused ei muuda vaatamata aastaajale, või siis ainult veidi, oma kiirust ja suunda. Taolisteks on passaathoovused nagu Golfi hoovus jt. Kui tõele au anda, siis päris muutumatuid hoovusi siiski ei esine kõik hoovused mõnevõrra muudavad mingi aja kestel oma iseloomu. Alalisteks nimetatakse neid seetõttu, et nad asuvad alati ühes ja samas oookeani osas. Perioodilised hoovused tekivad regulaarslt mingite kindlate ajavahemike möödudes kindlas järjestuses, näiteks hoovused, mis on tingitud tõusudest ja mõõnadest. Ajutised hoovused tekivad ebakorrapäraste loodusnähtuste tulemusena, näiteks tuulte mõjust. Vertikaalisuunaliselt jagunevad hoovused pinnapealseteks ning põhja- ja põhjalähedasteks hoovusteks, füüsikalis-keemilistelt omdustelt aga soojadeks ja külmadeks, soolasteks ja riimveelisteks.
annaabi.ee 
