väiksust võrreldes kuninga lossiga. Lossi kogupikkus on 580 m. Tulemuseks oli korrapärane teedevõrk, sümmeetriliselt paigutatud skulptuurid, geomeetrilisteks kujunditeks pügatud puud ja põõsad, mustriks kujundatud lillepeenrad. Tohutul hulgal on pargis allegoorilisi ja dekoratiivseid marmorskulptuure- fontäänide osana, gruppidena väikestel väljakutel taimestikust moodustatud nurgakestes või ridadena teede ääres. Niisugust parki nim prantsuse pargiks e regulaarpargiks. Prantsuse barokkmaal N.Poussin tema looming, võrdle tema maale Caravaggio maalidega, mida maalis, kuhu maalid mõeldud olid? Ideaalmaastik? Kui Caravaggio maalis inimesi nii tõetruult kui võimalik, siis Poussin leidis, et inimesi ja ka maatsikku tuleb ilustada. Poussin maalis parima võimaliku versiooni inimesest. Ideaalmaastikud, mida kunstnik maalis polnud tihtipeale olemaski, maastikke elustas ta mütoloogiliste kangelastega või nt karjasepaariga.
Kloostri asukohana on see ka muistisena arvel. Torkab silma Tondimäe korrapärane ovaal (vasakul) ja selle täpne orienteeritus peahoonega. See on pargi keskne element ja asub pargi keskteljel. Detail 1833. aasta kaardilt, pildistatud Norrmani töö pealt. Nüüd tuleb võrdluseks kõrvale võtta Ulriksdali puhkemõisa ja barokkaia pilt. Et koos esimese peahoonega (1642), või mõnevõrra hiljem, sai valmis ka barokkpark (nimetatud ka regulaarpargiks), seda näitab 1667. aasta inventuurinimekiri. Seal mainitakse suurt rohu- ja puuviljaaeda. Rohuaias olid kaks lehtlat, pügatud põõsastest labürindid, kolm kalatiiki ja elavatest lilledest istutatud päikesekell. /Kangilaski 1977, lk 17/ Jacob De la Gardie mõis ja barokkpark Ulriksdalis, Rootsis. 22 Barokkpark oli ette nähtud vaatamiseks kõrgemalt kohalt, kasvõi näiteks lossi akendest. See oli
annaabi.ee 
