vähem. Marsiks valmistuvate sõurite vahel sebivad väikesed lapsed ja koer. Üks väikestest tüdrukutest on väga elegantselt riietatud talle on usaldatud rühma embleemi kandmine. Rembrandt tahtis teha selle grupiportree mõnevõrra erinevalt traditsioonilisest elutute nägude kooslusest. Selles töös on Rembrandt valguse targalt fokuseerinud kõige tähtsamatele tegelastele ning sel moel ruumi elustanud. Igaüks oma midagi erinevat tegemas ja vaatajale on selge, et tegemist pole regulaararmeega, vaid linnakodanikega, kes on endile vabatahtliku kohustuse võtnud. Rembrandt on jäädvustanud hetke, mil Banning Cocq pöördub Ruytenburgi poole ja avab suu korralduse andmiseks. See töö tõi kaasa sedavõrd suure tunnustuse, et 1678. aastal kirjeldas kirjanik Samuel van Hogstraten maali järgenavte sõnadega: ,,See töö... on nii võimsalt teostatud, et kõik teised pildid Kloveniersdoelenis näivad selle kõrval mängukaartidena".
väeosadesse. Vabadussõja puhkedes 1918 sai Eesti Vabariik nendele sõduritele ja ohvitseridele toetuda. Sügisel 1917 jõudis sõjategevus Eestisse. Septembris-oktoobris vallutasid Saksa väed meredessandiga Lääne-Eesti saared. Eestis asuvad Vene väed olid selleks ajaks võitlusvõime kaotanud. Eesti rahvusväeosad säilitasid küll mõnevõrra parema distsipliini, ent Saksa regulaararmeega sõdijaid polnud ka neist. Pärast riigipööret Venemaal oktoobris 1917 üritasid enamlased võimu haarata ka Eestis, ent see õnnestus vaid osaliselt. Eesti rahvuslikud poliitikud ei tunnustanud enamlaste võimuhaaramist ja vastukäiguna kuulutas Maanõukogu end 15. novembril 1917 Eestimaa kõrgeima võimu kandjaks. Samal päeval saadeti Maanõukogu enamlaste poolt laiali. Enamlased alustasid rahvuslike poliitikute ja sõjaväelaste represseerimist. Rahvuslased omakorda võtsid 1917
aastal Eestisse kümneid tuhandeid sõjaväelasi, kes olid seni hajutatud Vene armee erinevatesse väeosadesse. Vabadussõja puhkedes 1918 sai Eesti Vabariik nendele sõduritele ja ohvitseridele toetuda. Sügisel 1917 jõudis sõjategevus Eestisse. Septembris-oktoobris vallutasid Saksa väed meredessandiga Lääne-Eesti saared. Eestis asuvad Vene väed olid selleks ajaks võitlusvõime kaotanud. Eesti rahvusväeosad säilitasid küll mõnevõrra parema distsipliini, ent Saksa regulaararmeega sõdijaid polnud ka neist. Pärast riigipööret Venemaal oktoobris 1917 üritasid enamlased võimu haarata ka Eestis, ent see õnnestus vaid osaliselt. Eesti rahvuslikud poliitikud ei tunnustanud enamlaste võimuhaaramist ja vastukäiguna kuulutas Maanõukogu end 15. novembril 1917 Eestimaa kõrgeima võimu kandjaks. Samal päeval saadeti Maanõukogu enamlaste poolt laiali. Enamlased alustasid rahvuslike poliitikute ja sõjaväelaste represseerimist. Rahvuslased omakorda võtsid 1917