punktide ja seost kirjeldava funktsiooni sirge vaheliste kauguste (hälvete, vigade) ruutude summa oleks minimaalne: kus katusega yi funktsiooni kirjeldava võrrandi abil arvutatud vaatlusest saadud x väärtusele vastavad y väärtused yi samale vaadeldud x väärtusele vastav vaadeldud y väärtus Korrelatiivset seost iseloomustavat joont, mille geomeetriline koht korrelatsiooniväljal leitakse vähimruutude meetodil, nimetatakse regressioonijooneks. 3. Kahekordsed integraalid Kahekordse integraali definitsioon ja geomeetriline tähendus o Olgu piirkonnas Dantud pidev funktsioon z= f(x;y):Jaotame piirkonna Dmingite joontega nosaks: s1;s2;sn;mida nimetatakse osapiirkondadeks.Edaspidi mõistame sümbolite s1;s2;sn ka nende pindalasid. Võtame igas piirkonnas si mingi punkti Pi;saades nii npunkti: P1;P2;Pn:Olgu funktsiooni z= f(x;y)
korrelatiivseks seoseks. · Korrelatiivne ehk mittetäielik seos valitseb nähtuste vahel siis, kui ühe suuruse igale arvväärtusele vastab teise suuruse hulk arvväärtusi, mis jaotuvad selliselt, et igaüks neist võib esineda teatud tõenäosusega · Korrelatiivset seost iseloomustavat joont, mille geomeetriline koht korrelatsiooniväljal leitakse vähimruutude meetodil, nimetatakse regressioonijooneks 8. Lihtsa regressioonimudeli a. headuse hindamine; Determinatsioonikordaja D = R2 võimaldab hinnata, kui palju sõltuva muutuja (Y) hajuvusest on regressioonimudeliga kirjeldatud (valitud x korral). b. usaldatavuse kontrollimine; Regressioonimudeli olulisuse hindamine eksimise tõenäosuse p abil (significance F). Kui p < a, siis mudel on statistiliselt oluline. Olulisuse nivoo (maksimaalne eksimise tõenäosus) a = 5% (0,05) või 1% (0,01).
(aasta algus, keskpaik või -lõpp) jms. Seose kuju kahe nähtuse vahel määrab geomeetriline joon, millele hajuvusdiagrammil olev punktide parv on kõige lähedasem. Kõige sagedamini on selleks sirgjoon ning sel puhul räägitakse lineaarsest seosest. Kuid võib ette tulla ka teistsuguse kujuga seoseid, mille puhul punktiparve iseloomustamiseks sobib paremini mingi kõverjoon. Seda geomeetrilist joont nimetatakse ka regressioonijooneks. Praktikas uuritakse samade nähtuste vahelist seost mitme erineva matemaatilise funktsiooniga ning seejärel lähtudes teatud kriteeriumitest (erinevad statistilised karakteristikud) valitakse nende hulgast parim. Seoste kuju püütakse kirjeldada võimalikult lihtsate funktsioonidega, mis määratleksid seose vaadeldava probleemi seisukohalt piisavalt hästi. Majandus- ja sotsiaalelu nähtuste seoste kuju kirjeldamisel leiavad sagedasemat kasutamist järgmised matemaatilised joone võrrandid
annaabi.ee 
