alljärgneva toodud graafiku. Lihtsaim viis kahe tunnuse vahelise regressioonanalüüsi tegemiseks on: aktiveerida joonis; valida menüüst Chart käsk Add Trendline...; valida avanenud menüüst punktiparve kuju paremini jälgiv regressioonijoon (peale tavalise lineaarse regressiooni - Linear - on punktiparvele sobitatavad ka mitmed keerulisemad kõverad); valida samast Add Trendline...-aknast (sama aken avaneb ka peale hiire parempoolse nupu topeltklõpsu trendijoonel) lipik Options ja märkida seal ära käsud Display equation on chart ja Display R-squared value on chart.
populatsiooni keskmine ja modaalklass kokku, dispersioon- kui suures ulatuses andmed keskmisest väärtusest erinevad 343. Statistiline analüüs: kvantitatiivsete tunnuste kirjeldamine kvantitatiivsete üksiktunnustena on paljudel juhtudel võimatu, seetõttu võetakse mingi juhuslik osa ja nende analüüsist saadud tulemustest tehakse üldistused kogu populatsiooni kohta; korrelatsioonikoeefitsent mõõdab erinevate tunnuste seost, regressioonijoon näitab aga kahe varieeruvusrea suhet 344. Laiatähenduslik päritavus: näitab geneetilise varieeruvuse osa suhet populatsiooni kogu fenotüübilisse varieeruvusse 345. Kitsatähenduslik päritavus: näitab geenide aditiivset (summaarsest) toimest tuleneva geneetilise muutlikuse suhet populatsiooni kogu fenotüübilisse muutlikusse 346. Adaptsioon: organismi kohanemine või populatsiooni kohastumine keskkonnatingimustega 347
Sellega on Spearmani korrelatsioonikordaja arvutamiseks vajaminevad andmed olemas. Kordaja arvutatakse valemiga: 6 d 2 1 n(n 2 1) Spearmani korrelatsioonikordaja võib omada arvväärtusi vahemikus -1 1. Mõnikord võib juhtuda, et mõnede variantide arvväärtused on võrdsed, millisel juhul tuleb arvutada keskmised järjekorranumbr 45. Regressioonijoon ja regressioonikordaja Näitab kui palju suureneb resultaatsuurus y keskmiselt, kui sõltumatu muutuja x kasvab ühe ühiku võrra. Y=a+bx b-regressioonikordaja Meetodi, millega saab mõõta uuritavate muutujate kõigi vaadeldavate paaride otseste arvväärtuste vahelisi seoseid, esitas esimesena 1846. aastal A. Braveais. Regressioonijoone leidmisega muundatakse korrelatiivne seos justkui tinglikult funktsionaalseks ning see
14 34). Keskväärtuse suhtes sümmeetriline. Geneetiliselt heterogeensemal populatsioonil on andmete varieeruvus ja standardhärve suurem. Homosügootsete vanemate puhul on varieeruvus tingitud keskkonna mõjust. Korrelatsioonikoefitsient (r) näitab, kas erinevate omaduste vahel on seos. Seos võib olla kas positiivne (ühe näitaja suurenemisel suureneb ka teine) või negatiivne (ühe näitaja suurenemisel teine väheneb). Suhet mõõtmiste vahel kirjeldab regressioonijoon. 14. Päritavus. Mida näitab see, kui teatava tunnuse päritavuskoefitsient on väärtusega 0,6? Selleks, et mõõta geenide (Vg)ja keskkonnategurite (Ve) osakaalu, tuleb vaadata antud tunnuse kogu muutlikkust (Vt). Pärilikkuse osakaalu väljendab päritavuskoefitsient h2 (ei näita päritavust üksikindiviidide arengus). h2 = Vg / Vt . See varieerub nullist üheni; 0 fenot muutlikkus ei ole tingitud genotüübilistest
annaabi.ee 
