inimene ja tema kannatused, kirjandusteaos muutub isiksusekesksemaks (selle varjus ohjeldamatu kangelase teke). Herderi põhiideeks on see, et igal rahval on oma kirjandus, mida kannab rahvusik vaim. Kirjandus sõltub kliimast, keelest, kommetest, looduslikest ja sotsiaalsetest tingimustest. Kirjandus on elusorganism, ta sünnib, areneb, sureb nagu iga teinegi. Teatud alus kirjanduslugude koostamiseks. Rousseau jälgedes näeb kultuuri ja keele muutusi regressiivsetena. Ei aktsepteeri antiikkultuuri ideaali, üks esimesi, kes paneb aluse võrdlevale uurimisele. Võrdleb antiikkultuuri vana-India ja germaani kultuuriga. Antiikkultuur ei olnud ainuke tollane kõrgkultuur. Räägib rahuvuskeele vaimust. Antiikmeetrumite kasutamise vastu. Iga keel peaks suutma luua iseseisvalt mingid sobivad süsteemid, kuid Euroopas oli tavaks järgida antiiktekste. Herderil on terve hulk olulisi teemasid ja kirjutisi. 1772. aastal artikkel
kiiresti). Herderi põhiteesiks on see, et igal rahval on oma kirjandus, mida kannab rahvusik vaim. See kirjandus sõltub kliimast, keelest, kommetest, looduslikest ja sotsiaalsetest tingimustest. Kirjandus on elusorganism, ta sünnib, areneb, sureb nagu iga teinegi organism. Teatud alus kirjanduslugude koostamiseks. Rousseau jälgedes näeb kultuuri ja keele muutusi mitte progressiivsetena, vaid regressiivsetena. Ei aktsepteeri ka antiikkultuuri ideaali, üks esimesi, kes paneb aluse võrdlevale uurimisele. Võrdleb antiikkultuuri vana-india ja germaani kultuuriga. Antiikkultuur ei olnud ainuke tollane kõrgkultuur. Räägib rahuvuskeele vaimust. Antiikmeetrumite kasutamise vastu. Iga keel peaks suutma luua iseseisvalt mingid sobivad süsteemid, kuid Euroopas oli tavaks järgida antiiktekste. Herderil on terve hulk olulisi teemasid ja kirjutisi. 1772. aastal artikkel ,,Keele tekkimisest". 1773
annaabi.ee 
