takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel (Riigi Teataja I 2007, 71, 437 - jõust. 01.10.2008). Lisaks eeltoodule on puuet defineeritud kui füüsilist või vaimset kahjustust, mis oluliselt piirab ühte või rohkemat inimese peamistest elutegevustest (näiteks enese eest hoolitsemine, kõndimine, nägemine, kuulmine, rääkimine, hingamine, õppimine, töötamine) (Bailey jt 1995:37). Lisaks sellele võivad puuded olla ajutised või püsivad; progresseeruvad, regresseeruvad või stabiilsed; vahelduvad või pidevad. Kõrvalekalle populatsiooni normist võib olla väike või suur ning võib aja jooksul kõikuda. Puude olemasolu vihjab paratamatult põhjusele, siiski võib põhjus olla sellest tuleneva puude selgitamiseks ebapiisav. Niisiis, kui on puue, on organismi funktsioonides või struktuurides kõrvalekalle, see aga võib olla seoses ükskõik missuguse haiguse, häire või füsioloogilise seisundiga. (Põlluste, 2005: 10-11). 1.2.2
käibemaks) Otsesed maksud - on suunatud ettevõtetele või inimestele, kes peavad seda maksma otseselt kas saadud tulude, omandi, palgafondi või tehingu pealt. Liigitus vastavalt kehtestamise korrale ja kehtivuse territooriumile: kohalikud ja riiklikud maksud. Kohaliku maksu kehtestab kohalik omavalitsus ja need kehtivad kohaliku omavalitsuse territooriumil. Riiklikud maksud kehtestab parlament ja need kehtivad kogu riigis. Maksud võivad olla progresseeruvad, proportsionaalsed või regresseeruvad. Progresseeruva maksu puhul maksualuse suurenemisel suureneb ka maksumäär, proportsionaalse maksu puhul jääb see muutumatuks ja regresseeruva maksu puhul väheneb Olulisemad maksuliigid: üksikisiku tulumaks, ettevõtte tulumaks, käibe-, sotsiaal-, aktsiisi-ja kinnisvaramaks jt Maksustamise üldist taset mõõdetakse tavaliselt maksutulude ja SKP suhtena = maksukoormuseks. Majandusteadlaste arvates on maksukoormus seda suurem, mida jõukam on ühiskond
annaabi.ee 
