- Kindel definitsioon puudub o Mängul on funktsionaalne eesmärk eluks ette valmistada o Mäng on lihtsalt käitumisviis - Iseloomustab see, et mäng motiveerib kui tegevus ise. - Mängu võimaluste puudumine pidurdab arengut - Seda oskavad kõik lapsed, tänapäeval pigem mureks see, et täiskasvanud ei oska enam mängida. - Reaalsus mänguga ei seo. Mängus puudub reaalne aeg, koht ja isik. Mäng loob teise reaalsuse. - Mäng võimaldab regresseeruda ning tundeid paigutada, konflikte lahendada. - Mängus ületab laps oma tegeliku vanust ja igapäeva tegevust ( Võgotski) - Esimene mäng on iseenda keha ja häälega. Tasapisi hakkab imiku mäng ülekandumine teisele isikule nt emale - Mäng muutub suhtlusvahendiks psühhomotoorsed mängud - Kõnearengu seisukohal on mäng väga oluline - Mäng muutub vastavalt arengule keerulisemaks ja mitmekesisemaks - Väikelapse eas meeldivad esemed mida saab kätte võtta, suhu panna, erineva
13 Tartu Ülikooli psühholoogia osakond, Maie Kreegipuu 2004 © koguneb”. Aga ka vastupidine seis - liiga hea rahuldatus - takistab arengut, sest isik ei kiirusta järgmisse faasi sisenema, uusi konflikte ja traumasid kogema, mida areng paratamatult kaasa tooks. Ka sellisel juhul liibido fikseerub antud faasi ning hilisemas elus tekib oht raskuste korral regresseeruda “kuldajastusse”, kus kõik instinktiivsed tungid parima rahulduse said. Arenguhäirete äärmusjuhud on isiksuse püsivad häired (Freudi aegses sõnakasutuses psühhopaatiad). Näiteks anaalsesse faasi fikseerunud obsessiivsel isiksusel on sadistlik vajadus kõike oma kontrolli all hoida, puhtuse ja korra pidamisest on kujunenud äärmusteni minev pedantsus, tagasihoidmise nõudest kitsidus ja karmus. Aga ka neuroosi