võimaluse haarata tegevusse mõlemad käed ja kogu keha: haaramine, tampimine, voolimine. Pintsli ja pliiatsiga töötamisel ei ole otsest puutekontakti valmiva kunstitööga. Kunstitööd vesivärvidega võimaldavad tekitada õrnemaid struktuure, läbipaistvust ning peenetundelisust. Veel põhinevaid värve nimetatakse märgadeks materjalideks, nendega tehtud tööde tulemused ei ole tihti etteaimatavad. Märjad materjalid on head emotsioonide väljendamiseks kuid võivad soodustada regresiooni. Kleepimine ja õmblemine on seotud osade liitmise ning kinnitamisega. Kui laps soovib kunstilises tegevuses ainult kleepda, kududa või õmmelda, siis võib seda seostada ka lapse enda vajadusega lähtuvalt tema elu situatsioonist - soov suhteid parandada, "siduda". Riidematerjalid on oma tekstuurilt erinevad ning seetõttu sisaldavad ka lapse kohta erinevat infot. Näiteks sametine materjal võib olla seotud sooviga tunda seotust ja lähedust ning siidine materjal ilu ja edevust.
50-150 kg raskuste inimeste võrdlemine kaalu abil, mille mõõteulatus on 0-100 kg). Seetõttu võivad tekkida nn. lae-efekt (kui kõigi tulemused on skaala ülemise punkti lähedal) ja põranda-efekt (kui kõigi tulemused on skaala alumise punkti lähedal). Lahenduseks võib soovitada pilootuuringuid väikese proovigrupiga, mis selgitaksid skaala tundlikkuse ja ülesande tegeliku raskuse. Regressiooon keskmise suunas e. regresiooni artefakt. Osutub ohtlikuks juhul, kui KI-d asetatakse gruppidesse mingi eelneva testi tulemuste põhjal, seetõttu soovitatakse ikkagi juhuslikku paigutamist gruppidesse. Nähtuse põhjuseks on reliaablusteooriast tulenevad argumendid, mille kohaselt mõõtmine ilma vigadeta ei ole võimalik, ja mõõtmisvead on skaala äärmistes punktides suuremad kui keskel, mistõttu korduvmõõtmistel on tendents saada keskmisele lähedasemaid tulemusi.
annaabi.ee 
