Levinumad saatepillid olid kannel ja lõõtspill. Eesti regilaulude viisid on kujunenud tihedas seoses tekstiga, järgivad teksti ülesehitust ning lause meloodiat. Viisile ei pööratud eraldi tähelepanu, selle kohta öeldi toon, mõnu, hääl vms. Et lauliku peatähelepanu oli teksti taasloomisel, ei võinud viis olla tema jaoks liiga keeruline, see pidi tulema nagu iseenesest. Viisi heliulatus on väike. Vanemad regiviisid põhinevad kolmel-neljal heliastmel. Uuemates regiviisides on kasutusel viis-kuus heliastet. Pärast uute riimiliste laulude kasutusele võttu muutusmeloodia osa lauludes varasemast tähtsamaks ning käibele tuli saksa keelest laenatud mõiste viis. Viiside hulk kasvas kiiresti peamiselt laenude ja muganduste tõttu naabritelt. Et kõik laulutekstid polnud ühesuguse vormiga, siis oli vaja ka rohkem erinevaid viise. Meloodiline liikumine muutus rikkalikumaks seda võimaldas viiside suurem heliulatus ja pikkus. Viiside põhitunnusteks
Viis kordub laulu jooksul mitmesuguste meloodiliste ja rütmiliste variatsioonidega. Viisidele on iseloomulik tõusev-laskuv meloodialiikumine. · Vanemates viisides lauldakse helisid sageli ebaselgelt, nii et on raske otsustada, millise noodiga on tegemist. · Lauldakse kõnelemisega samalt häälekõrguselt. · Viis liigub enamasti aste-astmelt ilma suuremate hüpeteta. · Viisi heliulatus on väike. Vanemad regiviisid põhinevad kolmel-neljal heliastmel, uuemates regiviisides kasutatakse viit-kuut heliastet. 5.3. Viiside erinevused piirkonnitiRegilauluviiside tunnused sõltuvad piirkonnast, kus nad on kasutusel. Erinevused regiviisides on tingitud ka nende vanusest, laululiigist ja lauljatest. Viisirühmade piirid kattuvad suures osas Eesti murdepiiridega igal murdealal on sageli ka oma lauluviisid. Põhja-Eesti· Viisirea lõpus, mõnikord ka keskel pikendatakse lõpuheli.
annaabi.ee 
