Sõnu ühendab värsis algriim sarnas(t)e algushääliku(te)ga sõnade kasutamine samas värsireas. Leidsin / kirbud / kiiku- / massa, Parmud / paksu / laua / pealta, Sääsed / sõnu / säädi- / massa, rohu- / tirtsud / turtsu- / massa. Ridu, kus mitmesilbiline sõna algab rõhutust kohast, nimetatakse murtud värssideks. Kesk mi - / sed ko / ju tu / le vad Tüüpiline regilaul on ühehäälne (nt Setumaal on levinenud eelkõige mitmehäälne laulmine). Regiviisi toon, hääl, laulust saadav mõnu on tagasihoidlik ning järgib alati kõne ja värsi rütmi. Samuti vastab tüüpilises regiviisis silbile üks heli, seega koosneb viisirida kaheksast võrdse kestusega noodist. Regilaule esitati tavaliselt eeslaulja (laulik) ja kooriga, kus kõigepealt laulis eeslaulja üksinda värsirea ja koor ühines eeslauljaga tavaliselt rea lõpus ja kordas tekstirida. Esineb ka laululiike, mida esitas rühm ilma
· Regilaulude väljendusviis on piltlik ja kujundlik. Laulude sisus peegeldub omaaegne külaühiskond, inimeste looduslähedane maailmataju ja uskumused. 5.2. Viis Eesti regilaulude viisid on kujunenud tihedas seoses tekstiga, järgivad teksti ülesehitust ning lause meloodiat. Viisile ei pööratud eraldi tähelepanu, selle kohta öeldi toon, mõnu, hääl vms. Viisi oli vaja, et esitada tekste hästi kuuldaval, sisendaval ja meeldejääval kujul. · Regiviisi ehituse aluseks on viisirida. Igale värsireale tekstis vastab üks viisirida laulus.· Igale silbile värsireas vastab üks silpnoot viisis: viisireas on keskmiselt kaheksa silpnooti. · Silpnoodid on tavaliselt ühepikkused. Need on jagatud nelja rõhualasse, mis koosnevad rõhulisest ja rõhuta noodist. Niisugune rütm sobib hästi kahe- ja neljasilbiliste sõnadega, sest viisi rõhud langevad kokku sõnarõhkudega.
annaabi.ee 
