Tartu Maakohtus on 35 kohtunikku, kes jagunevad kohtumajade vahel järgmiselt: 1) Tartu kohtumaja 15 kohtunikku Kui inimene tahab esitada maakohtule avalduse või muu dokumendi, võib ta selle viia ükskõik millisesse vastava maakohtu kohtumajja. Maakohtute struktuuri kuuluvad kinnistusosakonnad, registriosakonnad ja kriminaalhooldusosakonnad. Kinnistusosakondades peetakse kinnistusraamatut ja abieluvararegistrit. Kohtute registriosakondades peetakse äriregistrit, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrit, kommertspandiregistrit ning laevakinnistusraamatut. Kriminaalhoolduse käigus valvatakse kriminaalhooldusaluse käitumise ja talle kohtu või prokuröri pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Halduskohtud Halduskohtud arutavad esimese astme kohtuna haldusasju. Eestis on kaks halduskohut, milles on
kohtunikku, Pärnu maakohus 22 kohtunikku, Tartu maakohus 35 kohtunikku). Maakohtud arutavad esimese astme kohtuna kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maakohtu lahendite peale saab edasi kaevata ringkonnakohtusse. Maakohtute struktuuri kuuluvad kinnistusosakonnad, registriosakonnad ja kriminaalhooldusosakonnad. Kinnistusosakondades peetakse kinnistusraamatut ja abieluvararegistrit. Kohtute registriosakondades peetakse äriregistrit, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrit, kommertspandiregistrit ning laevakinnistusraamatut. Kriminaalhoolduse käigus valvatakse kriminaalhooldusaluse käitumise ja talle kohtu või prokuröri pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest.
ja sihtasutusi ning kommertspante registreeritakse ning vastavaid registreid peetakse Tallinna Linnakohtu (tööpiirkond Tallinna linn ning Harjumaa; Hiiumaa, Järvamaa, Läänemaa, Raplamaa); Tartu Maakohtu (tööpiirkond Tartu linn ning Jõgevamaa, Põlvamaa, Tartumaa; Valgamaa, Võrumaa) ning Pärnu Maakohtu (tööpiirkond Pärnu linn ning Pärnumaa, saaremaa, Viljandimaa) ja Lääne-Virumaa Maakohtu (tööpiirkond Ida-ja Lääne Virumaa koos nende maakondade linnadega) registriosakondades vt. Piirkondlikud registriosakonnad Ettevõtte kandmiseks äriregistrisse vajalikud dokumendid esitatakse vastava registriosakonna sekretärile. Vastuvõtja ei kontrolli dokumente sisuliselt ega anna ka juriidilist konsultatsiooni. Juriidilise konsultatsiooni saamiseks tuleb pöörduda notari poole. Avalduse, põhikirja ja asutamislepingu tõestamine notari pool sisaldab ka konsultatsiooni ning muud kande tegemiseks ettevõtjale vajalikku informatsiooni
erineval tasemel andmete kontroll haldusvõimu poolt peetavates registrites kontrollitakse eelkõige avalduste ja dokumentide olemasolu, kohturegistrites toimub enne kannete tegemist kande aluseks olevate asjaolude kontrollimine (seda küll eelkõige formaalsel alusel), mis peaks ennetama probleeme. Samuti peetakse kohtulikke registreid usaldusväärsemateks tulenevalt kohtuvõimu sõltumatusest. Kuigi kannete tegemine toimub registriosakondades, ei pea registriosakonnad äriregistrit, vaid seda teeb Justiitsministeeriumi juures asuv Registrite ja Infosüsteemide Keskus. Siin on valitud lahendus, kus registripidamise tehniliste küsimustega (milleks andmebaasi pidamine olemuslikult on) ei pea tegelema kohtud, vaid vastav ülesanne on pandud haldusasutusele. Eestis on täna neli registriosakonda (koos tööpiirkondadega): Tallinna linnakohtu registriosakond - Harjumaa;