seaduse" § 1. järgi registreerimisele kuuluvat äri ja mida üksik isik või ühingu ja seltsi esindajad allkirjaks annavad" (RT 1927, 36, 26). Äriseadustiku § 7 ütleb: ,,Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb." Keeleliselt korrektne oleks definitsioon: ,,Firma on äriregistrisse kantud nimetus, mille all ettevõtja tegutseb." Termini firma sünonüümid on ettevõtja registrinimetus, ametlik nimetus, täisnimetus. Keeleteadlased ja -korraldajad on korduvalt juhtinud tähelepanu seigale, et termini nimi tarvitus Eesti seadustes ei lange kokku keelelise nime mõistega (Saari 1998a, b; Kull 2000; Laasi 2000). Osa keelendeid, mida seadustes nimetatakse terminiga nimi, ei mahu keelelise nime mõiste alla, vaid on keeleliselt nimetused. Traditsioonilise keelelise arusaama kohaselt on nimetus laiem mõiste ning nimed on üks liik nimetusi (nimed kuuluvad nominaalfraaside hulka)
· Ärinimi ehk firma* on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb (ÄS §7). Äriühingul võib olla ainult üks ärinimi (ÄS §9). Äriühingu ärinimi peab olema selgesti eristatav teistest Eestis äriregistrisse kantud ärinimedest (ÄS§ 11). *Termin firma oli kasutusel juba 1927. aasta firmade seaduses. Termini firma sünonüümid on ettevõtja registrinimetus, ametlik nimetus, täisnimetus. · Ärinimi on ettenähtud eristamaks ettevõtjaid endid, kaubamärk aga eristamaks ettevõtja poolt pakutavaid kaupu ja teenuseid. · Kaubamärk saab õiguskaitse registreerimisega või üldtuntuks saamisega. Ärinime kaitstakse ainult äriregistrisse kandmisel. · Kaubamärgi registreerimisel tuleb kaubad ja teenused jagada märkide