· Rahvastiku iive rahvaarvu muutumine, mis võib olla ka negatiivne; eristatakse üld-, loomulikku ja mehaanilist iivet ning absoluutset ja suhtelist iivet. · Rahvastiku register andmekogu, milles sisalduvad rahvastiku iga liikme ehk isiku olulisemad demograafilised andmed (nimi, isikukood, sünniaeg, rahvus, kodakondsus jms) ja mille pidev tegelikkusega kooskõlas hoidmine eeldab nende andmete järjekindlat uuendamist ja vastava arvestussüsteemi (registriarvestuse) toimimist. · Rahvaloendus riigi või mingi kindlapiirilise maa-ala elanike arvu, rahvusliku koostise (sugu, rahvus jms tunnused), paiknemise, majandusliku ja sotsiaalse jaotumuse jms teadasaamiseks korraldatav andmete kavakindel kogumine, analüüsimine ja üldistamine. 2.2 Rahvastiku loomulik iive · Loomulik iive mingis piirkonnas aasta jooksul sündinute ja surnute vahe absoluutarvudes või sündimus- ja suremuskordaja vahe promillides.
Seega iga aasta suureneb rahvaarv umbes 75 mln inimese võrra. Arvatavasti kasvab XXI sajandi teisel poolel 8-12 miljardi inimeseni, seejärel võib hakata vähenema. Rahvastikuregister on andmekogu, milles sisalduvad rahvastiku iga liikme ehk isiku olulisemad demograafilised andmed (nimi, isikukood, sünniaeg, rahvus, kodakondsus jms) ja mille pidev tegelikkusega kooskõlas hoidmine eeldab nende andmete järjekindlat uuendamist ja vastava arvestussüsteemi (registriarvestuse) toimimist. Rahvaloendus 0n riigi või mingi kindlapiirilise maa-ala elanike arvu, rahvusliku koostise (sugu, rahvus jms tunnused), paiknemise, majandusliku ja sotsiaalse jaotumuse jms teadasaamiseks korraldatav andmete kavakindel kogumine, analüüsimine ja üldistamine. Maismaad on 149 mln km2. Pool inimkonnast elab 5% maismaast, seega 7-8 mln km2. Inimtühi on 15% maismaast. 90% inimestest elab põhjapoolkeral, kus on ka kaks korda
annaabi.ee 
