valimist – on rakendatavad ka maoorist Parlamendi liikmete valimise puhul, kui need ei ole käesoleva akti määrustega, mis puutuvad maoori esindusse, vastuolus; kui need on nende määrustega vastuolus, siis tuleb neid tõlgendada sellises mõttes, et need on rakendatavad nende muudatustega, milliste hädavajalikkus on tingitud nende või teiste valimiste läbiviimise isesugusest korrast. 196.Maooridest valijate registreerimine. – 1)Käesoleva akti määrused, mis puutuvad valijate registreerimisse peavad, peale vajalike muudatuste tegemist, laienema ja olema kasutatavad käesoleva akti selles osas käsitletavate valijate registreerimisele. 2)Käesolev paragrahv jõustub päeval, millise määrab Kindralkuberner oma proklamatsiooniga. 197.Maooridest Parlamendi liikmete valimine. – 1)Kindralkuberner võib igal ajal oma käsuga Nõukogus, mis on avaldatud “Teatajas”, teha korralduse selleks, et Parlamendi liikmed, kes esindavad maoori valimisringkondi, oleksid valitud
Ajalehe kõrvale ilmusid sõnalised ja pildilised infoallikad (raadio, helifilm). Karl Kesa hinnangul olid toimetuste koosseisud liialt väikesed, mistõttu uudisematerjali hankimiseks kasutati kõige lihtsamat teed (telefonitsi või ametiasutustest). Väiksemate lehtede juures ei kujunenud veel 1930. aastatelgi selget tööjaotust, tihti asusid provintsilehe toimetused veel trükikodades või raamatupoodide tagaruumides. Uus kriteerium turumajanduse arenedes oli kiirus. Sündmuste registreerimisse ei tohtinud tekkida lünka ega materjali trükkiandmisel viivitust. Seepärast olid hinnatud isiksuseomadused just kiirus, täpsus ja ausus (Eduard Laaman). Uudiste erakordsuse ülepaisutamine tekitas nn kollase ajakirjanduse (1922 Esmaspäev, algusest peale edukas ajaleht, mis ilmselt täitis oma turunisi). Seoses ajalehtede ilmumisaja muutmisega hakkasid toimetajad 1930. aastate lõpus kurtma öötööst tekkinud