puudutab ka assotsieeruvaid märke ja kaupu-teenuseid, kui on oht varasema märgi maine ärakasutamisele võ selle eristusvõime kahjustamisele (dilutsioon: nt Champagne lõhnaõlil). Kaubamärk registreeritakse, kui ekspertiisi käigus ei ilmne ühtegi registreerimisest keeldumise aluseks olevat asjaolu või need kõrvaldatakse. Registreerimisest keeldumise peale võib esitada kaebuse apellatsioonikomisjoni; kolmas isik võib vaidlustada (opositsioon) kaubamärgi kaitstavuse. Kui registreerimisotsus jääb jõusse, kantakse kaubamärk registrisse. Õigus kaubamärgile kehtib registreerimistaotluse saabumise kuupäevast kuni 10 aasta möödumiseni registrisse kandmise kuupäevast. Kaubamärgi kehtivust võib pikendada omaniku avalduse põhjal iga kord 10 aastaks. Kaubamärgiomanik on kohustatud kaubamärki kasutama hiljemalt viienda aasta lõpuks registreerimisest arvates. Mittekasutamine on aluseks registreeringu kehtetuks tunnistamisele asjashuvitatud isiku nõudel.
Lisaks võib kaubamärk anda informatsiooni toote või teenuse päritolu kohta, tagada kvaliteeti, olla müügi edendamise vahend jms. Kaubamärgikaitse saamiseks tuleb esitada taotlus Patendiametile, kes kontrollib märgi vastavust nõuetele. Kui märk ei riku teiste isikute õigusi ega ole muul moel vastuolus nõuetega, teeb amet registreerimise otsuse ning avaldab kaubamärgi Eesti Kaubamärgilehes. Pärast seda on 2 kuud huvitatud isikutel aega registreerimisotsus vaidlustada. Kui keegi vastu ei vaidle, siis kantakse märk kaubamärgi registrisse. Kaubamärk võib olla logo, täheühend, sõna, number, sõna- või numbrikombinatsioon, lause, kolmemõõtmeline kujutis, teose tegelaskuju, teatud juhtudel ka heli ning isegi lõhn. Kaubamärki saab nagu asja pantida ja müüa. Et mitte asjatult koormata turgu liigsete kaubamärkidega, on seaduse järgi kohustus kaubamärk ka reaalselt kasutusele võtta