ülesandeid. Liigitusskeem peab sisaldama vähemalt: organisatsiooni nimetust; funktsiooni nimetust ja selle tähist; sarjade nimetusi ja nende tähiseid. Liigitusskeemi tasandid on: 1) funktsioonitasand (nt juhtimine, personaalitöö, raamatupidamine, põhitegevus), 2)sarja tasand funktsioon.allfunktsioon - sari. allsari/ aasta/ registrinumber- dokumendi individuaalne nr 1.1 5.2 / 2017 / 40 - 3 funktsioon-sari/registratsiooni nr 1-5 / 40= viit 1-5-sarja tehis 7. Dokumentide kohustuslikud elemendid: Dokumendi autor; Dokumendi kuupäev; Dokumendi tekst või sisu; Allkirjastaja või sisu kinnitaja või märge asutuse automaatse kinnituse kohta kirja kohustuslikud elemendid: Adressaat Allkirjastaja Autor Kontaktandmed
Act-2006) ja Uus-Lõuna-Wales´i osariigis.86 Nii ajalugu kui statistika tänapäevast näitab, et piisavalt karmide karistuste kehtestamine ning mõistmine aitavad paremini saavutada karistusõiguse eripreventiivset eesmärki. Nn üleminekuperioodil (1988-1992), mil toimus Eesti karistusõiguse reform, kaotati seni kriminaalkoodeksis sisaldunud igasugused ohtlike kurjategijaid kuidagi teisiti kohtlevad normid. Samas on sellele ajale iseloomulik nii kuritegude registratsiooni kui ka süüdimõistetute arvu järsk kasv. Kui näiteks 1987. aastal registreeriti ca 11 000 kuritegu, siis 1992. aastaks ulatus see arv 41 000-ni ja 2001 aastaks juba 57 000-ni. 1960-ndatel ja 70- ndatel aga kõikus see arv 5000 ja 7000 vahel. Eelnevat võib seletada sellega, et keskmine mõistetud reaalne vabadusekaotus muutus 1990-ndatel oluliselt lühemaks, ja seda seoses karistuspoliitika leebemaks muutumisega.87 83 Hilborn, J; Ülevaade kuriteo ennetuse planeerimisest
vahelejäämise tõenäosusega ja riskiprotsendiga ja karistuse lähedusega jne. Probleeme tekitab antud lähenemisviisi puhul küsimus, et mida mõista naudingu ja kannatuste proportsionaalsuse all. Esmapilgul tundub, et vahekord peaks olema 1:1, kuid sinna ette tuleb lisada veel kannatuste hulka suurendav koefitsient, mis on iga juhtumi puhul erinev st. 1:k*1. Koefitsient lisandub selle tõttu, et väga oluline osa kuritegusid ei satu üldse registratsiooni (meil umbes 50%). Registreeritud kuritegudest selgitab politsei välja umbes 1/3 ning seega umbes 17% kõigist kurjategijatest jõuab karistuseni. Koefitsient tekib kuna karistatakse oluliselt vähem kui on kuritegusid. Nii jõuame me esialgsest 1:1 proportsioonist üsna kaugele. Arvestada tuleks ka seda, et karistamine ei toimu kunagi vahetult kuriteo sooritamise järel. Ühiskonna reaktsioonid on hilinenud ning paljudel juhtudel ei reageerita üldse
annaabi.ee 
