Hõivamisel vallasomand tekib peremehetu asja võtmisega enda valdusesse, tahtega saada selle omanikuks. Leidmisel vallasomand tekib ühe aasta möödumisel, kui omanik ei ole selle aja jooksul selgunud. Peitvara leidmisel omanikuks saab isik, kelle maatükilt vara leiti. Kui oli omaniku nõusolek, siis on õigus saada leiutasu ja kui ei olnud, siis ei saa ka leiutasu. 2.2. Vallaspant Vallaspant on vallasasjale seatud pandiõigus. Vallaspant jaguneb käsipandiks ja registerpandiks. 2.2.1. Käsipant Vallasasja võib pandiga koormata selliselt, et panditud asi antakse üle pandipidaja valdusessse ja lepitakse kokku käsipandi seadmises. Asja võib pandiga koormata ka selliselt, et asi antakse üle kolmandale isikule ja pandipidaja saab panditud asjale kaudse valduse. Käsipandi kohta sätestatut kohaldatakse ka seaduse alusel tekkinud vallaspandiõigusele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui vallasasi on koormatud mitme pandiõigusega, määratakse
suhtes. Kui pandiga tagatud nõuet ei täideta võib pandi pidaja ettekirjutatud reegleid järgides panditud eseme müüa (reeglina toimub see avalikul enampakkumisel) ja omandada saadud rahast tema nõudele vastav summa. Pantijaks võib olla nii võlgnik ise kui ka kolmas isik, kes pandieseme omanikuna jagunevad vallas ja kinnispandiks vastavalt tagatise esemele. Vallaspandi õigused jagunevad omakorda: 1. Käsipandiks 2. Registerpandiks panditud asi jääb pantija valdusesse ja pandi tekkemomendiks on pandileppe alusel pandi registreerimine seaduses ette nähtud avalikus registris. Registerpanti on võimalik rakendada, mille regamiseks on vajalik toimiv süsteem. Registerpandi alaliik on kommertspant, mis koormab ettevõtja vallasvara. Käispandi puhul on nõutav lisaks pantija ja pandipidaja vahelisele pandiseadmise kokkuleppele ( mis kui panditud asja väärtus ületab 500.- peab olema sõlmitud
annaabi.ee 
