iseloomu (neid probleeme ei tajuta keskkonnakaitselistena). II osa INIMGEOGRAAFILISTE IDEEDE AJALUGU Teema liigendus Paradigma - eeskujuna kasitletav arusaam, kuidas seda teadust tegema peaks. Geograafia ajalugu jaotatakse kolme paradigmaatilisse perioodi. 1. Maadeavastuslik paradigma (antiikaeg kuni uusaeg [19. saj algus]) 2. Klassifitseerimise/regiooniparadigma (19. saj kuni 20. saj algus) 3. Süsteemlähenemise või ruumikorralduse paradigma(d) (alates 1960-datest) VARASEM PERIOOD Geograafia maadeavastuste paradigma aegadel Ptolemaiose kartograafiline meetod. Seadis esimesena maa mudelile koordinaatvõrgu geograafilistest laiustest ja pikkustest. Võimadas registreeridaja kaardile kanda uut infot. Kaardid kordinaatvõrgustik oli täidetud hõredalt sisuga
eeskujuna käsitletav arusaam, kuidas seda teadust tegema peaks -milliseid teemasid käsitleda, milliseid küsimusi esitada, millist teavet koguda, kuidas seda töödelda ja mis eesmärgil, mida seejuures vaikimisi eeldada, kuidas aru saada poolikutest ja ebatäpsetest definitsioonidest jne. 3 suurt perioodi: · -antiikse geograafia periood maadeavastuste paradigma alusel kuni XIX sajandi keskpaigani; · moodsa ühtse geograafia aeg regiooniparadigma alusel XIX sajandi lõpust XX sajandi keskpaigani; · loodusgeograafiast eraldunud inimgeograafia aeg ruumikorralduse jt. paradigmade alusel 1960-ndatest aastatest praeguseni. Ptolemaiose meetod pani aluse maadeuurimisele, uuris maad, jättis palju tühje kohti, hiljem tuli need täita, see inspireeris teisi maadeavastajaid. Strabo kirjeldas kõike mida nägi. Ta ei selekteerinud midagi välja, kirjeldas detailselt ümbrust.
uut põlvkonda peale. Regionaalne ja süsteemigeograagia said halvasti läbi (regionaalse omad olid snoobid), toimus killustus Geograafias toimus eneseisolatsioon, ei tehtud koostööd teiste harudega Uuriti ajaloolist riike ja piirkondi, kui oldi isoleeritud majandusega, mitte globaliseeruvat tänapäeva Uurimisteemasid nappis. KVANTITATIIVNE REVOLUTSIOON: 20 saj II pool (1950- ?) Vana regiooniparadigma asendati ruumikorralduse paradigmaga. Inimgeograafia iseseisvus loodusgeograafiast, areng kiirenes.Tekkisid kaks peavoolu. Süsteemlähenemise metodoloogika, arvutid = matematiseerimine. Tuleb mäletada, et siis toimus üleminek industriaalühiskonnalt infoühiskonnale (1970ndad) Revolutsiooni algus. F. Schaefer: geograafia peab uurima korduvaid nähtuseid, et avastada ja kontrollida seaduspärasusi. ! Koostöö teistega on võimalik!
uut põlvkonda peale. Regionaalne ja süsteemigeograagia said halvasti läbi (regionaalse omad olid snoobid), toimus killustus Geograafias toimus eneseisolatsioon, ei tehtud koostööd teiste harudega Uuriti ajaloolist riike ja piirkondi, kui oldi isoleeritud majandusega, mitte globaliseeruvat tänapäeva Uurimisteemasid nappis. KVANTITATIIVNE REVOLUTSIOON: 20 saj II pool (1950- ?) Vana regiooniparadigma asendati ruumikorralduse paradigmaga. Inimgeograafia iseseisvus loodusgeograafiast, areng kiirenes.Tekkisid kaks peavoolu. Süsteemlähenemise metodoloogika, arvutid = matematiseerimine. Tuleb mäletada, et siis toimus üleminek industriaalühiskonnalt infoühiskonnale (1970ndad) Revolutsiooni algus. F. Schaefer: geograafia peab uurima korduvaid nähtuseid, et avastada ja kontrollida seaduspärasusi. ! Koostöö teistega on võimalik!
annaabi.ee 
