olulisema rolli ELis, moodustades kuni kolmandiku liidu eelarvest. ELi regionaalpoliitika kujunemine ja arenemine ei ole toimunud ilma takistuste ja probleemideta. Alates 1975. aastast on regionaalpoliitikat neljal korral tugevasti reformitud, eesmärgiga muuta seda efektiivsemaks ja piirkondade vajadustele paremini vastavaks. EL on nende reformide käigus omandanud üha tugevama koordinaatori rolli, kooskõlastamaks regionaalpoliitilist tegevust liidu tasandil teiste ELi poliitikatega, aga samuti liikmesriikide omavahelist tegevust. Ametlikult sätestati EÜ eesmärgina sotsiaalne ja majanduslik ühtekuuluvus 1986. aastal sõlmitud ja 1987. aastal jõustunud ühtse Euroopa aktis. See lepe määratles ka ühisturu elluviimise eesmärgid ja plaani (Euroopa Liit ja kohalikud omavalitsused 2002, 29). Regionaalpoliitika arengut otsustati märgatavalt kiirendada 1988. aastal, mil tollase Euroopa
- Euroopa Regionaalarengu Fond 1 - Ühtekuuluvusfond 3.4. Regionaalpoliitika strateegiad - turule orienteeritud - ressursisubsideerimine - innovatsioonile orienteeritud - ekspordile orienteeritud - infrastruktuurile orienteeritud 3.5. Eesti regionaalarengu strateegia 2005-2015.a Vt seda olulist regionaalpoliitilist dokumenti: http://www.sisemin.gov.ee/atp/failid/EESTI_REGIONAALARENGU_STRATEEGIA_2005___2015.doc Sama materjal sisaldub ka õppematerjalide hulgas ÕIS-s. 3.6. Maavanem Maavanema nimetab regionaalministri ettepanekul 5 aastaks ametisse Vabariigi Valitsus. Maavanema ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss. Konkursi viib läbi Vabariigi Valitsuse poolt määratud asjatundjate komisjon. Maavanema
annaabi.ee 
