Esinemine: suuremastaabiline levik (mäestikuliste süsteemide suurusjärguga analoogilised). Vajumismoone võib käsitleda kui lõplikult väljaarenemata regionaalmoonet, mida iseloomustab suhteliselt kõrge litostaatiline rõhk võrreldes temperatuuriga. Vajumismoone areneb kiiresti mattuvate (kõrge settimiskiirus) settebasseinide (nt ookeanide passiivsed ääred) sügavaimas osas ning see võib üle minna tüüpiliseks regionaalmoondeks. 35. Kuidas tekib maavärin pingete kuhjumine kivimeis ning pingete järeleandmine ja hapra deformatsiooni teke. Maavärina kese, fookus, seismilised lained ja nende levik ning registreerimine. Mercalli skaala ja Richteri skaala. Maavärin on põhjustatud hetkelisest maa sisemuse kivimitesse kogunenud pingete järeleandmisest. Lühiajaline ja äkiline maapinna vajumine. Pinged kogunevad Maa sisemuses tektooniliste jõudude toimel (s.o
Regionaal- e. dünamotermaal metamorfism areneb mäetekkelistes piirkondades (laamade pôrkevööndeis ja subduktsioonitsoonides). Vajumismoonet võib käsitleda kui lõplikult väljaarenemata regionaalmoonet, mida iseloomustab suhteliselt kõrgem litostaatiline rõhk võrreldes temperatuuriga. Vajumismoone areneb kiiresti mattuvate (kõrge settimiskiirus) settebasseinide (nt. ookenide passivsed äääred) sügavaimas osas ning see võib üle minna tüüpiliseks regionaalmoondeks. Detailsemalt rühmitatakse mingi moondeliigi kivimeid juba metamorfsete faatsiestena s.o. kindlas P-T intervallis ümberkristalliseerumisel füüsikalis-keemilise tasakaalu saavutanud kivimrühmadena. Konkreetseid kivimtüüpe nimetatakse sageli tekstuuri tüübist ja mineraalsest koostisest tuletatud nimetusega. Väga levinud on plaatja e. kildalise tekstuuriga kivimid - kildad (vilgukilt, granaatkilt, kloriitkilt jt.).