Värsijala loob pikk silp kui värsijala tuum, millega liituvad lühemad silbid. Pikkade silpidega täidetakse värsitõuse, lühemate silpidega langusi. Puhas välteluule on tänapäeva eesti keele kui rõhukeele seisukohast kunstlik, mistõttu värsirõhke püütakse täita (pea)rõhuliste pikkade silpidega, vastandades neid teistele (lühematele). Seega toimib vältelis-rõhuline või vältelis-silbilis-rõhuline värss. REGIVÄRSS Eesti kultuuri tähtsamaid varasid on esivanemate muistne regiluule. REGIVÄRSS on meetriliselt rikas: rakendada võidi nii rõhulist, vältelist kui silbilist põhimõtet. ! Nii-öelda klassikalise regimõõdu nõuded võib kokku võtta järgmiselt: ! ! *värsis on üldjuhul 8 silpi ! ! *pearõhuline pikk silp täidab värsitõusu (ega esine üldjuhul langustes) ! ! *pearõhuline lühike silp täidab värsilangust (ega esine üldjuhul tõusus) ! ! *järgsilbid ja ühesilbisõnad paiknevad vabalt (nii languses kui tõusus) ! ! *1
• Mõistatused, vanasõnad ja kõnekäänud • Mõistatused ja vanasõnad on ditaktiline luule, milles avalduvad üldistus võime, tähelepanu oskus ja keeleline leidlikus. • Kõnekään on piltlik ütlus kõne ilmestamiseks. Mõistatused: • Nähtuse, olendi, eseme napisõnaline(kaudselt keeruline) kirjeldus ülesande vormis, mis nõuab vastajalt kujutlusvõimet ja olustiku tundmist. • Esinevad nii laulu mõistatusena(regiluule) ja proosa mõistatusena. • Regilaulus esimene laulis küsimusi ja teine laulis vastuseid( mõlemad võisid olla omaette laulud nii küsimus kui ka vastus). • Mõistatused võivad vormilt olla: • Metafoorid- ühele objektile omastatakse teistsuguseid omadusi • Võrdlus- • • • Mõistatuste hulka kuuluvad keerdküsimused • Pärit 19-ndast sajandist- eeldavad loogilist arutelu.
annaabi.ee 
