Mesilase asemel lendas raua peale herilane ning tilgutas madude mürki. Raud sai vihaseks, murdis sõna ja lõikas lihasesse. Nüüd on targal raua üle võim, ta manitseb rauda ja käsib tehtu parandada. * Barcelonas olümpiamängudel maailmakoor esitas seda, korrati, kuna läks rahvale peale. Üks omanäolisemaid teoseid Veljo Tormise loomingus on kantaat-ballett ,,Eesti ballaadid". See on loodud uudses zanris, kus on ühendatud regilaul ja tants. Algmaterjaliks on regilaululised jutustavad rahvalaulud, läbivaks teemaks emade, tütarde üldse naise elu ja saatus. See teos on omamoodi krooniks Tormise regilauluainelisele loomingule. Veljo Tormis on pidanud oma eluülesandeks vana eesti regilaulu taaselustamist ja selle esitamist tänasele kuulajale. Tema looming on tutvustanud regilaulu ja eesti rahva väga vana ja omanäolist kultuuri kogu maailmas. Tema looming on leidnud väga suurt tunnustust ja seda esitavad paljude maade koorid
Mitmed Tormise teosed on soomekeelsed. Helilooja on loonud eelkõige soomlaste rahvuseepos ,,Kalevala" tekstidele. Näiteks ,,Kalevala XVII runo", meeskoorile, solistidele ja rahvapillidele on väga ulatuslik teos ja Tormis on esimene helilooja, kes selle eepose teksti nii ulatuslikult viisistas. Üks omanäolisemaid teoseid Veljo Tormise loomingus on kantaat-ballett ,,Eesti ballaadid". See on loodud uudses zanris, kus on ühendatud regilaul ja tants. Algmaterjaliks on regilaululised jutustavad rahvalaulud, läbivaks teemaks emade, tütarde üldse naise elu ja saatus. See teos on omamoodi krooniks Tormise regilauluainelisele loomingule. Veljo Tormis on pidanud oma eluülesandeks vana eesti regilaulu taaselustamist ja selle esitamist tänasele kuulajale. Tema looming on tutvustanud regilaulu ja eesti rahva väga vana ja omanäolist kultuuri kogu maailmas. Tema looming on leidnud väga suurt tunnustust ja seda esitavad paljude maade koorid
20. sajandil: * humanitaarteadused liiguvad sotsiaalteaduste suunas. Muutus ka laulude süsteem. * rahvapärimuses olemas zanritunnetus *akadeemiline ja naturaalne käsitlus vs, rahvapärande ja akadeemiline nimetus ei kattu * pajatus - Laugaste välja mõeldud zanr (argipäevajutustus) * muistend pole legend. Legend märgib kirjalikku teksti, kuigi levib suuliselt. 1970. a kui Laugaste viimistles õppematerjale, tuli juurde anekdoot. *1960. a lõpp siirdevormilised laulud, 1990ndatel regilaululised vormid. * zanr määrati: tegelikkuse peegeldus; ajakoha ja tegelase kujutamine; teksti pikkus. Süsteemi hakati hakati tooma uusi zanreid (linnalood, pikemad lood), mida vanasse süsteemi enam panna ei saanud, sest pilt läks liiga kirjuks - sel põhjusel zanrikeskne uurimus vähenes! toodi sisse uusi zanriliigitusi: a)loogilised kategooriad b) zanritel on teatud ajastutel mingid lemmikud zanrid (II MS eel ja järel olid nt lorilaulud, nüüd keerküsimused)
annaabi.ee 
