17. sajandi vahetusel Mõistet "renessanss" kasutatakse peamiselt kujutava kunsti puhul ja seoses Itaaliaga Muusikaline renessanss on seotud pigem Madalmaadega, seepärast nimetatakse seda ajastut ka Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastuks Eesti muusika ajalugu Eestlaste laulmist ja tantsimist mainis esmakordselt Saxo Grammaticus "Gesta Danorumis" (1179. aastal) Eesti folkmuusika traditsioon on üldiselt kaheks perioodiks jagatud Vanemaid folklaule kutsutakse ka regilauludeks, mille poeetilist meetrikat, regivärssi, kannavad kõigi baltisoome rahvaste traditsioonid Regilaulud olid eestlaste seas laialt levinud kuni 18. sajandini, mil need hakkasid rütmikate folklauludega asenduma Professionaalsed Eesti muusikud kerkisid esile 19. sajandi lõpus Eesti rahvusliku ärkamise ajal Arhitektuur 1520.30. aastatel hakkasid Eesti arhitektuuris levinud gooti teravkaarmotiivid ning
· töö edendamiseks (tulesüütamis-, õlle- ja võitegemissõnad, lüpsi- ja põllusõnad, karja-, jahi- ja kala- jms õnne taotlevad loitsud);· arstimissõnad mitmesuguste haiguste puhuks. Loitse esitati poolsosinal pomisedes, poollauldes-poolkõneldes või hõigates. Loeti tavaliselt küllalt kindlas rütmis, mõnikord lõpu poole tempo kiirenes. Osa loitsudest on ilmselt muutunud regilauludeks, loitsude jälgi sisaldavad mõningad kodutööde laulud (lehmalüpsi- ja võitegemissõnad), kalendrilaulud (kiige-, jaani-, vastlalaulud) või vähemalt nende maagilise sisuga algussõnad. 4.6. ItkudItk tähendab eelkõige surmaga, ent ka oluliste elumuutustega (abiellumise või sõttaminekuga) seotud nutulaule. Itkemine aitab inimestel kohaneda uue olukorraga. Itkude meloodia meenutab erutatud kõnet ja halisemist. Esitus on seotud hingamistsükliga: enne uue rea
annaabi.ee 
