Idaprovintside valitsemine Eestimaa ja Liivimaa kubermangu kõrgeimaks valitsusametnikuks oli Rootsi kuninga määratud ning otse talle allusid Eestimaa ja Liivimaa kindralkuberner, kes elasid vastavalt Tallinnas Toompeal ja Riias, Riia lossis: aastatel 15611674 Eestimaal kuberner ja aastatel 16741710, kindralkuberner; aastatel 16211710 Liivimaa kubernerid; aastatel 16291710 Liivimaa kindralkuberner. Vastavalt 1634. aasta Rootsi ,,valitsemiskorraldusele" (regeringsform) oli kuberneri ametiaeg kolm aastat, mille möödudes tuli 1. juuniks ilmuda Stockholmi aru andma. Kuningas võis ametiaega pikendada. Põhja-Eesti tugev aadliomavalitsus leidis tollal ja edaspidigi Rootsi kuningriigi keskvõimu poolt aktsepteerimist, hiljem liidetud Liivimaad kohtles Rootsi võim teisiti. Eestimaa rüütelkonna ja Tallinna linna alistumist Rootsile käsitati vabatahtliku sammuna, ent Liivimaa 2
dunud Euroopasse islami õigusruumist.*9 Euroopaliku õiguskantsleri institutsiooni alguseks peetakse 1713. aastal Rootsis loodud institutsiooni ni- mega Högste Ombudsman, mis nimetati 1719. aastal ümber justiitskantsleriks (Justitiekansler).*10 See institutsioon on, tõsi küll vahelduvate pädevustega, toiminud vahet pidamata juba ligi kolm sajandit.*11 Algselt kuninga juures tegutsenud justiitskantsler allub tänapäeval vastavalt Rootsi 1974. aasta põhisea- duse (Regeringsform) 11. peatüki artiklile 6 valitsusele. Tema olulisteks ülesanneteks isikute kaebuste läbivaatamise ja ametnikkonna üle järelevalve teostamise kõrval on riigi esindamine kohtus riigivastutus- hagide korral ning valitsusele juriidilise nõu andmine.*12 Parlamendile alluva ombudsmani institutsioon (Justitieombudsman) tekkis ligi sajand hiljem samuti Root- sis.*13 6. juunil 1809 jõustus tänase Rootsi põhiseaduse eelkäija. Uue põhiseadusega loodud justiits-