Kindlasti ei ehitatud 20. sajandil maailma esimesi kaubanduskeskusi, esimeseks võib lugeda suisa 100-110 aastal ehitatud keskust Traianuse väljakul Roomas, milles tegutses mitmel korrusel poode ja muid äripindu. Mõningad keskused, mis ehitati 16.-17. sajandil on veel tänapäevalgi alles, nagu näiteks Marché des Enfants Rouges Pariisis ja Oxford Covered Market Oxfordis, kuid laiem levik sai siiski alguse alles eelmisel sajandil. Londonis ehitati Regenti ja Oxfordi tänavatele ostukeskused, mille aknad tehti suuremad kui tavalistel majadel, et paremini kaupa eksponeerida. Väga tähtsaks kujunesid vaateaknad, sest see kujundas potentsiaalse ostja mulje poest enne seda, kui ta sisse astus, või pani ta otsustama, kas ta üldse tahab sisse astuda. Ostukeskuste revolutsioonilisus seisnes selles, et kogu kaup, mida eluks vaja läheb on ühe katuse all kuid neid ei loodud vaid poodlemiseks. Kaubamaju sooviti luua justnimelt sellele
ja habeme kandmise keeld. Peterburi asutamine Soome lahe äärde (1703) ja seega ,,akna raiumine Läände" tähistas Peetri otsusekindlust anda Venemaale otsekontakt Lääne Euroopaga. ) ,,Euroopa ajalugu" lk 252-253, kirjastus Varrak, mitchell beazley , peatoimetaja dr john stevenson Pärast Katariina II pole Romanovite perekonnast enam samasugust silmatorkavat naist esile kerkinud. Ükski neist ei võtnud enam ette paleepööret, et ise troonile saada. Kunagi enam ei leidunud naissoost regenti.11 Kui Peeter I raius akna Euroopasse, siis Katariina II avas Venemaa ukse Euroopasse. 11 ,,Venemaa tsaarinnad" Detlef Jena lk 239 10
annaabi.ee 
