Kevadel on vooluhulk suurem, sest lumi sulab ja mõnedelt jäätunud veekogudelt sulab jää ära. Suvel ja sügisel sajab palju, sest tõusvad õhuvoolud jahtuvad, kondenseeruvad, tekivad pilved ja hakkab sadama. Läbitavad linnad Jõgi voolab läbi järgmistest linnadest: Donaueschingen, Möhringen, Tuttlingen, Sugmaringen, Riedlingen, Munderkingen, Ehingen, Ulm, Günzburg, Donauwörth, Neuburg, Ingolstadt, Kelheim, Regensburg, Straubing, Deggendorf, Passau (Saksamaa), Linz, Krems, Tulln, Vienna (Austria), Bratislava, Komárno, Štúrovo (Slovakkia), Mosonmagyaróvár, Győr, Komárom, Esztergom, Visegrád, Vác, Szentendre, Dunakeszi, Budapest, Szigetszentmiklós, Százhalombatta, Ráckeve, Adony, Dunaújváros, Dunaföldvár, Paks, Kalocsa, Baja, Mohács (Ungari), Vukovar, Ilok (Horvaatia), Apatin, Bačka Palanka, Futog, Veternik, Novi Sad,
Würzburger Residenz Bamberger Dom Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level Sehenswürdigkeiten Steinerne Brücke und Dom Augsburger Rathaus und in Regensburg Perlachturm Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level Sehenswürdigkeiten St. Bartholomä am Hintersee in Ramsau bei
JOHANNES KEPLER C.K JA K.R JOHANNES KEPLER • 27. detsember 1571 Weil der Stadt – 15. november 1630 Regensburg • Saksa astroloog, astronoom, optik, matemaatik ja natuurfilosoof KEPLERI SEADUSED • planeetide liikumise seadused • esitatud raamatutes "Astronomia nova", "Harmonices Mundi" ja õpikus "Koperniku astronoomia kokkuvõte“ • Isaac Newtoni ülemaailmse gravitatsiooniteooria üks aluseid UURIMUSTÖÖD • “Kosmograafiline müsteerium” • “Uuest tähest Maokandja jalas” • “Astronomia nova” • “Harmonices mundi”
Parempoolsed: Inn, Drava, Sava, Velika Morava, Iskar, Isar Vasakpoolsed: Morava jõgi, Váh, Tisza, Olti jõgi, Sireti jõgi, Prut, Hron Toitumine: mäestikes lume sulamisest ja sademetest Vooluhulk: 6 500 m³/s Asukoht: Doonau voolab läbi Saksamaa (jõe äärde jäävad Ulm ja Regensburg), Austria (Linz, Viin), Slovakkia (Bratislava), Ungari (Budapest),Horvaatia (Vukovar), Serbia (Novi Sad, Belgrad), Rumeenia, Bulgaaria, Moldova ning Ukraina (Izmajil). Keskkonnaprobleemid: Alates 19
Doonau jõgi Näitajad: Nimi: Doonau Lähe: Saksamaa, Schwarzwald Suue: Must meri Pikkus: 2850 km Jõestikku kuuluvad jõed: Parempoolsed: Inn, Drava, Sava, Velika Morava, Iskar, Isar Vasakpoolsed: Morava jõgi, Váh, Tisza, Olti jõgi, Sireti jõgi, Prut, Hron Toitumine: mäestikes lume sulamisest ja sademetest Vooluhulk: 6 500 m³/s Asukoht: Doonau voolab läbi Saksamaa (jõe äärde jäävad Ulm ja Regensburg), Austria (Linz, Viin), Slovakkia (Bratislava), Ungari (Budapest),Horvaatia (Vukovar), Serbia (Novi Sad, Belgrad), Rumeenia, Bulgaaria, Moldova ning Ukraina (Izmajil). Keskkonnaprobleemid: Alates 19. sajandi algusest on Doonau jäänud ilma enam kui 80 protsendist oma allikateks olevatest lisajõgedest ja soistest aladest. Doonau jõgi kuulutati ohustatud jõeks, mis sureb tammide, saaste ja kliimamuutuse tõttu.
Eesti ajalugu VI: Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Peatoimetaja Sulev Vahtre, Tartu 2005 Eesti iseseisvus ja selle häving. Koostaja Mart Laar, Tallinn 2000 Eesti ja maailm: XX sajandi kroonika. I-IV, Tallinn, Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2002-2007 Välismaa Georg von Rauch. Balti riikide ajalugu 1918-1940. Tallinn 1995 Michael Garleff. Die baltichen Länder: Estland, Lettland, Litauen vom Mittelalter bis zur Giegnwart; München-Regensburg 2001 Vilho Niitemaa, Kalervo Hovi, Baltian historia, Helsinki 1991 Seppo Zetterberg, Viron historia, Helsinki 2007 Kohustuslikud raamatud: Eesti ajalugu VI Eesti maast ja rahvast Lauri Vahtre Eesti kultuuriajalugu Lühike vabadussõja ajalugu. August Raksmaa 2007 v 2008 kirjutatud raamatu kv 3-4 lk 03.09.2008 Karjahärm: Venestamine Eestis... Ida ja lääne vahel ... Väino Sirk: Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed: 1850-1917, 1997 19.saj lõpp: 1881 Aleksander III võimule
Tiheda siseveeteede võrgustiku paiknemine Euroopa kaubateede südames võimaldab arendada multi- ja intermodaalset transporti. Euroopas on suured jõesadamad Belgias Antwerpen, Liege ja Gent, Saksamaal Duis- burg, Hannover, Mannheim ja Regensburg. Suure jõesadama kaide kogupikkus võib olla mitukümmend kilomeetrit. Kaidel ja sadama territooriumil on tavaliselt erinevad terminalid, laod ning tootmisettevõtted. Enamikus sadamates on olemas söeterminal, ro-ro aluste terminal, konteinerterminal ja vedelkütuste terminal. Mitme-
annaabi.ee 
