145. 146. 147. Plaatsoojusvahetiga pastörisaatori kuumavee sõlm 148. 149. 150. Desodoraator 151. Mõnedel plaataparaatidel tootest maitse- ja lõhvavigade põhjustavate ainete eemaldamiseks vaakumi all. Desodoraatoris juhitakse kuum toode kas 14 regeneratiiv- või pastöriseerimise sektsioonist õhukese kihina tangentsiaalselt vastu desodoraatori vertikaalse silindri kujulise korpuse seina või pihustatakse. Vaakumpumba poolt tekitatud alarõhu mõjul hakkab toode intensiivselt keema ning 152. 153. 154. 155. Piima pastöriseerimise, separeerimise, normaliseerimise ja homogeniseerimise liin 156. 157. 158.
Kivisüte koksistamisel saab rekuperatiivseteks ja regeneratiivseteks. Rekuperatiivses paakuva koksi. Suure lendosaga kütused süttivad hästi. soojusvahetis toimub soojusvahetus läbi soojuskandvaid Kütuse niiskus, mineraalosa ja tuhk. Niiskus on kütuse eraldava pinna ning soojusvoo suund igas punktis jääb kahjul komponent, mis vähend kütteväärtust, suurend protsessi kestel muutumatuks. Regeneratiiv soojusvahetis põlemisgaasi mahtu, halvend süttimist jne. Kütuse niiskus muutuvad ühe ja sama küttepinna kaks või enam soojuskandjat koosneb välisest e. mehaanilisest ja sisemisest e. vaheldumisi. Kuumutava soojuskandja soojus akumuleerub hügroskoopsest niiskusest. Väline niiskus erald kütuse küttepinnas esimesel perioodil, kuumutatav soojuskandja loomulikul kuivamisel õhus. Hügroskoopse niiskuse hulk sõltub
Liigõhutegur tehakse, tavaliselt, mitte üle 40%). soojusvahetis toimub soojusvahetus läbi soojuskandvaid =L/Lo=V/Vo, =1,03-1,3. =koldesse antava tegeliku eraldava pinna ning soojusvoo suund igas punktis jääb õhu kogus/kütuse põlemiseks teoreetiliselt vajalik protsessi kestel muutumatuks. Regeneratiiv õhukogus. Liigõhuteguri valik sõltub kütuse liigist, soojusvahetis muutuvad ühe ja sama küttepinna kaks või põlemise moodusest, kolde konstruktsioonist jne. enam soojuskandjat vaheldumisi. Kuumutava (gaasilise kütuse korral =1.05-1,15).
segamistüüpi soojusvahetid. Pindsoojusvahetis ümbritsevad igat soojuskandjat tahked seinad, mis võtavad soojusvahetusest osa kas osaliselt või täielikult. Pinnaosa, mille kaudu toimub soojusvahetus nim. küttepinnaks. Pindsoojusvahetid jagunevad rekuperatiivseteks ja regeneratiivseteks. Rekuperatiivses soojusvahetis toimub soojusvahetus läbi soojuskandvaid eraldava pinna ning soojusvoo suund igas punktis jääb protsessi kestel muutumatuks. Regeneratiiv soojusvahetis muutuvad ühe ja sama küttepinna kaks või enam soojuskandjat vaheldumisi. Kuumutava soojuskandja soojus akumuleerub küttepinnas esimesel perioodil, kuumutatav soojuskandja kuumeneb teisel perioodil küttepinnaga kokkupuutudes ja soojusvoo suund on teisel perioodil vastupidine. Segamissoojusvahetites on kuumutav ja kuumutatav soojuskandja vahetus kontaktis, ning toimub nende osaline või täielik segunemine. Pindsoojusvahetite dimensiooniarvutus. On olemas 2. liiki : I
viib tööpunkti pinge-voolu tunnusjoone päriharu lineaarsele osale. Selle tulemusena modulatsioonimoonutus väheneb ja detektori pinge ülekandetegur suureneb. Pingekordistusdetektoritel on eralduskonde C1 tõttu sisend suletud, mistõttu saab ühendada detektori ka otse aperioodilise VSV väljundtransistoriga. 3. Transistordetektorid 1) regeneratiivdetektor Kasutatakse otseVV-s või SHDVV-s. OtseVV-tes võib kasutada regeneratiiv-detektorit. Sisendvõnkeringidega on iduktiivselt sidestatus TS- pool L2. Selle kaudu toimib pos. TS, mis kompenseerib võnkeringis L1L2 tekkivaid kadusid. C2 abil reguleeritakse vajalik TS suurus. Detektordioodina toimib transistori baasi ja emitteri vaheline juhtivus ja detekteeritud baasivool tüürib ühtlasi transistori kollektorivoolu. Sellise detektoriga VV-l on hea tundlikkus ja rahuldav selektiivsus, kuid
annaabi.ee 
