IIVõ (VG) lühitutvustus Tähis: Rh Lihtainena hõbevalge Järjenumbriga 45. 1 stabiilne isotoop, massiarvuga 103. Omadused Omadustelt on plaatinametall. Tihedus 12,45 g/cm³ Sulamistemperatuur 1964 oC. Raskesti töödeldav. Väheaktiivne metall Temperatuuril alla 0,9 kelvini muutub roodium ülijuhiks =0 Reageerinine teiste ainetega Happniku ja klooriga-> 600-700 C Halogeenidega-> väga kõrgel temperatuuril Mineraalainetega ei regeeri. Kuningvee ja väävelhappega-> väga aeglaselt(ainult jahvatatuna) Leidumine ja saamine Haruldane metall looduses. Looduses->Plaatina lisandina Saadakse->plaatina töötlemisel Kasutamine Kasutatakse: happe- ja kuumuskindla aparatuurid termopaaride valmistamiseks juveelitööstuses kautatud kirjandus Roodium- http://www.diamande.ee/et/vaarismetallid/r oodium http://entsyklopeedia.ee/artikkel/roodium1 annaabi.ee/roodium Tänan kuulamast
Soolhape kuulub ka inimeste maomahla koostisesse (0,5%),ta aitab toiduainetel laguneda.Vesinikkloriidhapet saadakse vesinikkloori lahustamisel vees.Vesinikkloriidhapet kasutatakse metallipinna puhastamiseks, jootmisel- ja tinatamistöödel, keemiatööstuses kasutatakse Hcl-i kloriidide saamiseks, orgaaniliste ühendite tootmisel jm.Vesinikkloriidhape regeerib peaaegu kõikide metallidega,peale nende,mis asuvad pingereas vesinikust paremal paiknevate metallidega (Cu, Ag, Hg, Pt, Au) ta ei regeeri. Vesinikkloriidi saadakse: 1.Vesiniku põletamisel klooris H + Cl = 2HCl 2.Vesinikkloriidi toodetakse ka naatriumkloriidi ja väävelhappe vahelisel reaktsioonil kõrgel temperatuuril (700 °C) 2NaCl + H SO = Na SO + 2HCl 3.Keemiatööstuses saadakse vesinikkloriidhapet kloorpaukgaasi põlemisel: Cl2 + H2=2HCl Soolhape on hapnikuta hape ja üheprootoline,mis eraldab happejäägina lihtaniooni Cl.Soolhape on veest tihedam.Soolhape on gaasilise vesinikkloriidi vesilahus.
Metallide pingereas alguses, järelikult aktiivne Õhus püsib muutumatuna Reageerib hapete ja leelistega, tekivad soolad ja vabaneb vesinik Kõrgel temperatuuril ühineb vaba hapniku ja teiste vähem aktiivsete metallide oksiidide koostisse kuuluva hapnikuga Al keemilised omadused on seotud tema pinda katva tiheda ja püsiva Al2O3 kihiga Veega Al ei reageeri, sest Al2O3 ei reageeri Keemilised omadused: Fe Metallide pingereas alguses, järelikult aktiivne Õhus ei regeeri Reageerib niiskusele,tekivad Rooste ja Oksiid Alumiiniumoksiid Al2O3 Tekib Al-pulbri põlemisel õhus ja alumiiniumiühendite lagunemisel Rasklahustuv valge aine Amfoteerne Raudoksiidid otsida pildid nimetus nimetus pilt pilt Hüdroksiidid Al(OH)3 Fe(OH)2 Tekib teke alumiiniumisoolade lahustuvus
katalüsaatori kasutamine(katalüüs), segamine. 9.Keemilised reaktsioonid metallidega. Metallide reageerimine hapetega, leelistega ja veega. Metallide pingerida: Li K Ba Ca Na Mg Al Mn Zn Cr Fe Cd Ni Sn Pb H2 Cu Hg Ag Pt Au Keemiline aktiivsus suureneb paremalt vasakule. *Metallide reageerimine hapetega.(va. HNO3) Pingereas vesinikust vasakul olevad metallid reageerivad lahjendatud hapetega. Tekivad sool ja H 2. Paremal olevad ei regeeri lahjendatud hapetega. Lämmastikhappe ja konsentreeritud H2SO4(konts) regeerimisel metallidega on oksüdeerijaks happeanioon. Pole oluline asukoht pingereas. Ka ei eraldu kunagi vesinikku. Väävelhappe korral tekib sool, sulfaat ja vesi. Zn + 2H2SO4(konts.) = ZnSO4 + SO2 + 2H2O Vaba väävel ja eriti divesiniksulfiid võivad tekkida kõrgematel temperatuuridel.
Sõltuvalt materjalist ja tahma saamise viisist on saadud pigmendi värvus kollasest siniseni. Sideainena kasutati mandli- või ploomipuuvaiku, riisi- ja nisutärklist, loomset liimi ja kalaliimi. Lahustina kasutati vihmavett, valget veini, äädikat. Sellise tindi veekindlus sõltub liimainest ning sageli ei ole süsiniktindid veekindlad, vaid tulevad niiske käsnaga hõõrumisel maha. Samas on nad aga valgusekindlad ning vastupidavad erinevate keemiliste ainete toime suhtes, kuna süsinik ei regeeri ei hapete, aluste, valguse, õhu, vee ega kahjusta seda ka biokahjustajad. Süsiniktint võib alusmaterjalilt lahti murduda, eriti pärgamendilt. Süsiniktint on paks, kuna tahmaosakesed ühinevad kergesti omavahel ning sadenevad aja jooksul välja. Süsiniktint imendus raskesti paberisse ning oli samas kraapimise ja pesemisega kergesti eemaldatav. Raudgallustint Galluspähklid ehk tammepahad on putukate (näiteks pahklase) vastsete ümber kasvanud moodustised
sisaldub mer e v e e s (0,065 ma s si %) ja soolaj ärve d e s (kuni 0,2%), naftapuuraukud e ve e s jm. Br 2 (lihtaine) väga mürgine ja sööbiv ; Kahjustab väga tugevasti nahka, halvastiparanevad haavandid; ka kõri, bronhe, kopse (nagu kõik halogeenid). raske (kuid väga "liikuv") tumepunakaspruun vedelik. Broomi molekul on kaheaatomiline: 10 Br2. Hapetega ei regeeri. Broomi sisaldavad happed; HBr vesinikbromiidhape (soolad bromiidid), gaasil. HBr vesilahus üks tugevamaid happeid, lahuses täielikult dissotsieerunud: HBr H+ + Br . HBrO hüpobroomishape ;nõrk hape, tuntud vaid lahj. vesiahustes, tugev oksüdeerija ;soolad väga labiilsed, püsivamad leeliskeskkonnas; HBrO2 broomishape ,väga ebapüsiv (laguneb vesilahustes mõne tunniga), soolad suhteliselt stabiilsed; HBrO3 broomhape vesilahused kontsentreeritavad (vaakumis
annaabi.ee 
