Kaupmeeste sihiks oli Novgorodi turg, kuhu nad rajasid 1192. aastal Saksa hoovi ehk Peetrikoja ja Peetri kiriku. Hansakaubanduse edu Läänemerel põhines uue laevatüübi - koge - kasutuselevõtmisel. Kogel ei saanud sõita mööda jõgesid sisemaale nagu seda sai teha viikingite ja saarlaste madala süvisega laevadega. Seega pidid Visbyst Novgorodi teel olevad kaupmehed tegema vahepeatuse, ladustama ja ümberlaadima kaubad kas lotjadele või regedele ning seetõttu toetuma kohalike ülikute poolsele laokohtade ja kaubateede kaitsele. 1208. aastal vahendab Henrik meile kaupmeeste nõude eestlaste vastu kaotsiläinud kaupade asjus, mis olid röövitud kord enne Riia linna asutamist teekonnal Väina jõelt Pihkvasse. Seda kaupa olnud rohkesti, nimelt 900 marga väärtuses ja enamgi. See oli esimene kord kui Hansa kaupmehed sekkusid Eesti küsimusse nõudjana.
Lao üldpindala e. brutopindala saame kui lisada teede ja peatuste ning pöörangute ja seadmete alla minevate alade pindalad (keskmiselt 20...25 %). 19. Laos pealelaadimiseks kasutatavad seadeldised ja masinad. Nendeks töödeks on aegade jooksul kasutatud väga mitmesuguseid viise, seadeldisi ja masinaid. Vanimaks viisiks oli lühimaterjalide käsitsi tõstmine, pikemate korral kaldtugedel veeretamine kas tõukamise või köitega tõmbamisega kelkudele-regedele, vankritele, autodele (vt. joonised 7.4.1 ja 7.4.2). Üheks esimeseks laadimisagregaadiks võiks pidada joonisel 7.4.3 olevat. Põllu- ja metsatraktorite jõudmisel Eestisse 1950. ja 1960. aastatel hakati laadima suurte kimpudena Samaaegselt alustati vintsiga kokkuveotraktorite ümberehitamist kraanadeks, kus kokkuveokilbi asemele paigaldati puidust nool, mida juhiti hüdrauliliselt kilbi hüdroseadmetega ja materjali tõstmiseks kasutati traktori vintsi, kraana nimetati K-7-ks
annaabi.ee 
