Tahke kandjaga on seotud kovalentselt ligand, mis selektiivselt seob teatud proovi komponente. Ülejäänud proov elueerub kolonnis sorbeerumata. Seotud ühendid elueeritakse puhvriga, millel on suur soola konts. või kõrge pH väärtus. Kasutatakse ensüümide, valkude ja peptiidide puhastamisel, viiruste ja rakkude isolatsioonil. 34. Detektorid VK-s (koos lühikirjeldusega) - Murdumisnäitaja detektor - madal selektiivsus - madal tundlikkus - kui analüüdi refraktsiooniindeks erineb eluendi indeksist, siis saab ainet detekteerida. - UV/Vis detektor - hea selektiivsus - hea tundlikkus - saab detekteerida kõiki aineid mis adsorbeerivad valgust vahemikus 190-900nm. - Fluoresetsentsdetektor - hea selektiivsus - suurepärane tundlikkus - on võimalik detekteerida kõiki aineid mis kiirgavad fluorestsensi. - Juhtivusdetektor - hea selektiivsus - hea tundlikkus - mõõdetakse ioniseeritud analüüte.
Esmalt arvutati kaugusmõõtja referents refraktsiooni tegur: c0 n REF = (11) 2 U fMOD kus c0 - valguse kiirus vaakumis (299792458 m/s), MOD - modulatsiooni sagedus, U - kaugusmõõtja pikkusühik. 21 Teiseks arvutati normaalatmosfääri refraktsiooniindeks (Edlen 1966): 3 1,6134 5 0,0144 ng =1+ 287,583 + + ) 10 -6 (12) 2 4 kus - lainepikkus [µm]. Kolmandaks arvutati valitseva atmosfääri refraktsiooniindeks: n= (n - 1) 273,15 p g
Valguskiirte refraktsioon on valguskiirte murumine atmosfääris ja on põhjustatud murdumisnäitaja muutumises ehk õhutiheduse muutumises . Tihedamas õhu murdub valgus aeglasemalt . Kõige rohkem muutub tihedus seega ka murdumisnäitaja harilikult vertikaalsihis. Murdumisnäitaja n erineb väga vähe ühest ja tihti kasutatakse selle asemel tähist (n-1)1000000 ja korrutatakse miljoniga. Murdumisnäitaja on suhteliselt võrdne gaasi tihedusega . Refraktsiooniindeks sõltub rõhust , virtuaalsest temperatruuirst (märg õhk) ja lainepikkusest. TV=(1 + 0.608q) T Virtuaalse temperatuuri valem jällegi , mida kasutatakse temperatuuri asemel kui tegu on märja õhuga ( q-eriniiskus e. veeauru suhtelin mass niiskes õhus). Alumise valemiga saab mingil teatud baasnivool ( kõrgusel ) leida refraktsiooniindeksi mingi l suvalisel temperatuuril ka kõrgusel. Tegijapoiss 2010
annaabi.ee 
