Peale nende kolme põhilise optilise tüübi on olemas ka palju erinevaid alaliike, aga nendest ma rääkima ei hakka. 2 (Joonis 1,) Reflektor (joonis 2) - Reflektor on optiline teleskoop ning selle objektiiviks on nõguspeegel. Reflektor leiutati 17. Sajandil. Tavaliselt arvatakse, et esimese reflektori ehitas Isaac Newton aastal 1668. Reflektor leiutati alternatiivina refraktorile. Reflektor oli oma olemuselt suur ja tänu sellele saad sa vaadata objekte mis on väga laia diameetriga. Peaaegu kõik teleskoobid, mida kasutatakse astronoomias on reflektorid. Reflektoreid võib näha paljude erinevate disainidega ja erinevate optikaliste elementidega, mis teevad nähtava pildi teleskoobis kvaliteetsemaks. 3 (joonis 2) Refraktor Refraktor on optiline teleskoop
Newtonil oli erakordne võime meeles pidada mingit puhtalt kontseptuaalset probleemi, kuni ta sellele lõpuks lahenduse leidis. Kuna matemaatika tehnikate valdamises ei olnud talle võrdväärset, võis ta esitada lahenduse, kuid tõestused tegi alles hiljem. 3. Newton ja optika Mingil hetkel kadus Newtonil matemaatikakirg ning huvitus taas optikast. Juba lapseeast osavate kätega meistrimees ehitas ta 1668. aastal uut tüüpi teleskoobi, mida vastukaaluks Galilei refraktorile ehk läätsteleskoobile hakati nimetama reflektoriks ehk peegelteleskoobiks. See on väiksem ning läätsede asemel on nõguspeegel. Samuti ei tekita see aberratsiooni (hälvet), mis takistaks korrekste pildi saamist ning segaks täpset mõõtmist ning selle suurendusvõime on suurem. Seda nimetatakse tänapäevalgi Newtoni teleskoobiks. Tol ajal teati valgusest vaid vähesel määral ning seetõttu pidi Newton optikas kõik ise välja mõtlema