Saksa-Rooma keisririik – Rootsi kuningiik, Vene keisririik – Eestimaa ja Liivimaa, mis olid algselt Rootsi võimu all, langesid ajavahemikus 1700-1721 Vene võimu alla. See toimus Põhjasõja tõttu. Sõda lõppes Rootsi kaotusega. Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel, Venemaa sai suuriigiks. 2. Poliitilised mõttevoolud: konservatism ja liberalism. Konservatism – ollakse vastu reformidele. Suhtutakse äkkilistesse uuendustesse negatiivselt. Ei reformitaks, vaid vaadataks puudustele ettevaatlikusega. Sooviti hoida rahva kartust. Hoiti kinni traditsioonilistest pereväärtustest. Algataja Edmund Burke. Alguse sai 18.sajandil ja kestis kuni 19.sajandini. Seadused said tulla ainult kuningalt. Väideti valeks inimeste võrdust ja vabadust. Konservatiividele ei meeldinud rahvuslik liikumine. Seda kõike põhjendati Jumala seatud korraga. Liberalism – väärtustab üle kõige inimese vabadust. Jagunes majanduslikuks liberalismiks (alates 18
Ukraina mungad pidasid hariduse aluseks ladina keelt, mõju avaldasid ka Türgi valdusest põgenenud kreeklased. Moskvas kujunes välja kaks vastandlikku suunda: ° Ladina keelele toetuvad haritlased ° Kreeka keelele toetuvad haritlased Kriznanicu eesmärgiks oli kõigi slaavlaste koondamine saksa hädaohu vastu. Pidas parimaks kirikute uniooni, mis alluks Rooma paavstile. Riiklikult eelistas ühendamist Moskva tsaari võimu alla. (kui iseseisvust reformitaks valgustatud absolutismi vaimus) Kirjutas mitmeid traktaate. Pooldas täielikku ainuvõimu, rõhutas Moskva isevalitsuse loobumist türanniast, riigimaksude vähendamist, kindlate õiguste kehtestamist. Soovitas keelata kauplemise kirjutamis- ja arvutamisoskmatutel. Uskus ka naiste õpetamise vajadusse. Kirik Peeter I reformide ajal Vastuollu kirikuga sattus ka Peeter I. Patriarh astus avalikult välja tema poolt ette võetud habemete mahaajamise ja välismaiste rõivaste soovitamise vastu
annaabi.ee 
