ABIVAJAJAD, kes taotlevad abi (sissetulek jääb alla toimetuleku piiri (1000.- per capita, iga järgmine pereliige 800.-). Sotsiaaltoetused ja teenused: Lastega pered (vanemahüvitis, peretoetused, lapsendamine, lapsehoiuteenus), puudega inimesed (töövõimetuspension, tehnilised abivahendid, rehabilitatsiooniteenus), matusetoetus, ohvriabi (sh hüvitis kuriteoohvritele), represseeritute toetused, tööturg töötule ja tööandjale toetused ja teenused. 5. Reformise põhjused: Kohustuslik vs vabatahtlik (tasuline) haridus Sisseastumine, selle tingimused Väljalangevus koolidest Hariduse kvaliteet ja selle mõõtmine Konkurentsivõime (riiklik tellimus selle mõjutajana) Koolide juhtimisprobleemid Elukestev õpe, tööturu muutustega kohanemine 6. Väliskaubanduse piirangud: Tollimaks (maks imporditavalt ja eksporditavalt kaubalt), kvoot (väliskaubanduse mahuline piirang), kaitsetoll (vastumeede teise
18. saj II poolel vabanesid Briti ülemvõimu alt Ameerika Ühendriigid (Iseseisvussõda 17751783). Kuigi enamik valgustusideid sai alguse Inglismaalt, kujundasid Euroopa vaimseid suundi just prantsuse filosoofid (nt Voltaire ja Rousseau). Seoses poliitilise tõusuga elavnes järk-järgult kultuur ka Venemaal 18. saj algul rajas Peeter I uue pealinna Peterburi (nn aken Euroopasse), võitis Põhjasõjas Rootsilt endale Läti ja Eesti, algatas ühiskonna reformise lääne eeskujul. Sajandi teisel poolel laskis Katariina II end välja paista "valgustajana". Vene õukonnas muutus suurmoeks rääkida prantsuse keelt. Kirjanduses pääsesid valgustusideed kõige valdavamalt mõjule Prantsusmaal. Prantsuse valgustus oli kõige võitluslikum, sest sealne absolutism pidas vastu 18. sajandi lõpuni 1789 toimus Suur Prantsuse revolutsioon. Valgustajad võitlesid õiglasema ühiskonna eest. Nad kuulutasid vabaduse ja võrdsuse ideid.