(lk 35) Õpetaja proffessionaaluse üheks kriteeriumiks on tema õpilaste edasijõudmine õpetavas aines. Seega proffessionaalne õpetaja oskab õpetada väga erineva tasemega õpilasi. Pedagoogid erinevadki tavalistest inimestest oma oskuste poolest pannes ka tagasihoidlikuma õppioskusega inimesed õppima. Huvi tekitamine on õpetaja tegevuse peamine tegevus. On tõestatud, et huvi korral on õpimine effektiivne. Eriti kasutatakse seda erinevates reformipedagoogika suundades. Traditsioonilistes pedagagoogika suundades on see tavaline probleem. Seega õpihuvi tekitamine on peamiseid kohustusi. (lk 36) Kõigil inimestel esineb mingis valdkonnas õppirakusieid ja andekus mingis valdkonnas. Howard Gradneri poolt on imultiinelligentsuesel kaheksa mõõdet. (lk 37) Kui õpetaja suudab teha õppeaine lihtsakas ja huvitavaks , siis saab ta tagada ka edu elamuse ja õpihuvi. Õpetja kelle ainetes ei ole palju positiivseid hindeid võib kahelda oma
Pedagoogika ajaloo seisukohalt väärib esiletõstmist J.A. Komensky tööde tõlkimine vene keelde ja nende publitseerimine Tallinnas. 1905. aastal püüdisid Põhja-Eesti õpetajad Tallinnas asutada eestimeelset pedagoogilist ühingut. Võimude vastuseisu tõttu see ei õnnestunud ja ellu kutsuti " Eestimaa kooliõpetajate vastastikku abiandmise selts". Enam mõjutas eesti pedagoogikateadust Tartu Noorsoo Kasvatuse Selts, kus asjaajamine toimus eesti keeles. Reformipedagoogika jõudis Eestisse Peeter Põllu vahendusel, kes Saksamaal viibides sai oma ideed sealsetelt kooliuuendajatelt. Oma seisukohad avaldas ta " Eesti Kulturas" 1912. aastal pelakirja all " Kultuur ja rahvahariduse korraldus". Põhinõudena esitati seisukoht, et kooli ei juhiks riigiametnikud ja kirik, vaid lastevanemad ja " omavalitsuslikud kogukonnad". Alanud maailmasõda viis koolidest nooremad meesõpetajad, suurenes naiste osatähtsus.
annaabi.ee 
