et kohalikud omavalitsused hakkavad aktiivselt liitumisläbirääkimisi pidama, mis on pikem diskussioon ja leiab palju vastupanu. Kindlasti oli antud reformikava pooldajad nõus, et loetletud muutused ja lisanduvad finantsid hakkaksid regioone arendama jõudsamalt. Küsitavusi tekitab ka asjaolu, kui suur võiks olla kohaliku omavalitsuse laekuva üksikisiku tulumaksu suurus ja kas seda reaalselt oleks võimalik paarikümne protsendi võrra muuta nagu reformikavas tundus jõukohane ning mis pidi olema maakondliku omavalitsusliidu toimimise aluseks. Maavalitsuste seniste funktsioonide piiramine järelvalveorgani staatusse tekitas ka ilmselt palju küsimusi seoses seeläbi võimaliku töökohtade arvu vähendamisega. Argumente nii poolt ja vastu võib välja tuua ilmselt veel palju, kuid mainida tasuks ka antud reformikava sattumist aega, kus pool aastat hiljem hakkas liikuma majanduskriisi laine Eestisse ning tavapärane regionaalne toimimine
põhikooli uus direktor ja kellest moodustatakse uus töötajaskond. Riigigümnaasiumi tulek aitaks tuulutada Haapsalus nii tööturgu kui ka õpetajaid polnud veel teada, kes riigigümnaasiumi tööle kandideerivad. (Ilves 2010b) 2011. aasta märtsis kinnitas Haapsalu volikogu koolivõrgu ümberkorralduse kahe aasta kava - selle kohaselt alustab Wiedemannis riigigümnaasium 1. septembril 2013. Juba aprillis algas nimekonkurss ja mais direktori konkurss. Reformikavas tutvustati ka ideed luua Kuuse tänavale üks kool, aga see mõte ei meeldinud kõigile. 2012. aasta juulis allkirjastas haridusminister 3 Aaviksoo ühisgümnaasiumi moodustamise käskkirja (Lääne elu. Aaviksoo...), mille järel alustati Wiedemanni koolimajas remonti. Gümnasistide jaoks tähendas see aastakese veetmist Haapsalu Gümnaasiumis suures ruumikitsikuses (Ilves 2011a). Kolimisega kaasnes ka suur
annaabi.ee 
