kolonistidele, mis viis valitsuse pankrotti, kui ka õukonna eri kildkondade vastuseis tema reformiprogrammile.Pärast Neckeri tagasiastumist jäi teiste, nagu Calonne`i ja Brienne`i mureks teha katset lahendada rahandussüsteemi juhitamatuid probleeme, oli ju riigi rohkem kui veerand miljonit kõige jõukamat alamat - aadlikud, kirikutegelased ja maetnikud - maksudest vabastatud. Generaalstaadid Privilegeeritud rühmitised parlamentides takistasid reformikatseid igal sammul.Pariisi parlament keeldus 1787. Aastal tunnustamast uut maamaksu jõukatele kodanikele, maks tuli jõuga läbi suruda ja parlament läks maapakku.Lootes nii reformiprogrammi tõhusamat elluviimist saavutada, tegi rahandusminister Brienne ettepaneku asendada kõik parlamendid üheainsa koguga.Tugev vastuseis ettepanekule sundis Louis XVI kavandatud meetmeid tühistama ja Brienne`i tagasiastumispalve rahuldama.Reformid olid blokeeritud
Seeläbi suurenesid rikaste maavaldused ning suurlinnad täitusid proletaaridega. Vallutussõdadega kaasnes orjanduslik aeg, peamiselt sõjavangide võtmise tõttu. Neid kasutati põllumajanduses, kaevandustes, teenijatena, oskustöölistena ning arstide ja õpetajatena. Talupoegade sõjaretked ohustasid Rooma võitlusvõimet. Vennad Gracchused püüdsid seda reformida määrata suurmaavalduste ülempiir ülejäänut maata kodanikele jagades. Senaatorid mõistsid selle hukka. Peale reformikatseid rahvatribuunina nad hukati ning talupoegade laostumine jätkus. Rooma vabarigi langus oli peamiselt tekkinud selle laienemisest. Rooma riigi kasvades muutus kahe olulise põhimõtte (kodanikel pidi olema võimalus otsustada riigiasju, rahvakoosolekus või senatis, ning pid suutma hoolitseda riigikaitse eest) täitmine võimatuks. Mariuse sõjaväereform nägi ette proletaarset palgaväge, kus sõdurid said varustuse väepealikult ning peale teenistust erru minnes saadi ka maatükk
annaabi.ee 
