Revolutsiooni algus. Asutav kogu · Generaalstaatide istungid algasid 5.mail 1789. aastal; · 17.juuni kuulutas kolmas seisus end Rahvuskoguks; · 9.juuli nimetas Rahvuskogu end Asutavaks koguks; · 13.juuli algas ülestõus; · Loodi Rahvuskaart; · 14.juuli alistus Bastille kindlus; · Munitsipaliteedid rahva poolt valitud kohalikud haldusorganid. Tähtsaim nendest oli Pariisi omavalitsus; Bastill´kinlusvangla vallutamine Reformidelt konstitutsioonilisele monarhiale · Kaotati ilma väljaostuta feodaalide isiklikud ees- õigused ja talupoegade kohustused; · Kiriku maade võõrandamine; · 26. august 1789. aastal võttis Asutav kogu vastu ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni" ; · 1790. aastal viidi läbi administratiivreform; · 1791. a võeti vastu Le Chapelier´i seadus; · 1791. a septembris võeti vastu konstitutsioon; · 1. oktoober 1791 tuli kokku Seadusandlik Kogu
Rahvas tõlgendas Neckeri vallandamist kui tagurliku riigipöörde algust.Pariisis tuli rahvarahutus, inimesed hakkasid kividega pilduma. Tuli ülestõus. Kodanike relvastatud organisatsioonina loodi Rahvuskaart. Kuningavõimu tugipunktiks oli jäänud Bastille kindlusvanlgla. 14. juulil 1789 rundas rahvas seda koos rahvuskaartlastega. See alistus. Pariisi kommuun oli üks rahva poolt valitud kohalik haldusorgan, Pariisi omavalitsus. Siit maalt oli kuninga absolutism lõppenud. Reformidelt põhiseaduslikule monarhiale 1789 11.august kaotas Asutav Kogu aadlike ja feodaalide eesõigused, talupoegade kohustsed, kirikukümnise. 1790 kaotati aadliseisus Asutav Kogu keelas streigid ja töölisühingud. Esimene põhiseadus võeti vastu 1791. Seadusandlik võim kuulus 2ks aastaks Seadusandlikule kogule, täidesaatva võimu peaks oli kuingas, kohtuvõim oli sõltumatu. 1791 teatas Louis XVI, et revolutsioon on lõppenud. Tekkisid uued poliitilised rühmitused
kokku 20000 pealise palgaarmee, et rahutused laiali ajada. pärast neckeri vallandamis teadet algas 13 juuni ülestõus kus palgasõdurid alustasid tulistamist kuid mille võitis kolmas seisus. kuningas peitis ennast bastille kindluses kuid 14 juuli 1789 seda rünnati ning lammutati. kuningas jäi troonile kuid üle kogumaa tagandati vanad ametnikud, keda asendasid rahva poolt valitud kohalikud haldusorganid. (reformidelt konstitutsioonilisele monarhiale)asutav kogu oli sunnitud tegelema agraarseadustega. feodaalid koutasid isiklikud eesõigused ning talupojad isiklikud kohustused, võõrandamisele läksid kirikumaad. 26 august võeti vastu "inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" mis koosnes 17-st punktist ja pidid inimestele tagama põhilised inimõigused. riiklikud haldusalad jaotati ümber, kujuned välja uus kohud ja kaotati aadliseisus. le chapelier seadusega keelati töölisühingud ja streigid
annaabi.ee 
