rahvusliku pesa punumine ja rahvusliku muna munemine, linnu väljahaudumine. 19.sajandi seletuseks on see, et alguskümnendikeks olid eestlased hõivatud mitmete kirjakultuuri kanalite poolt. Üheks põhiliseks tekstiks oli Piibel. Esimene täispiibel ilmus 1739 ja Piibel levis ja ta oli n-ö kommunikatsiooni agendina kirikutes. 1820ndatel võime rääkida juba üksikutest eesti enda intellektuaalidest. Kolmas kandja, mille kaudu rahvuslik ideoloogia reformeerumine hakkas tekkima on ajakirjandus. 1766 Stielde arstiteaduslik ajakiri Põltsamaal välja antud, 19.saj algul Masipu Maarahva nädalaleht. Valgustusliku iseloomuga. Ühelt poolt Piibel ja teiselt poolt ajakirjandus, mis mõjutatud euroopa valgustuse poolt. 18.sajandist: mitmesugused kodu- ja käsiraamatud. Esinadasid valgustuslikku literatuure. Iseseisev kultuurikanal, mille tähendust ei saa alahinnata- KALENDRID. Kalendrikirjandus. Jätkub kuni 21.sajandini. 9
nöördumisvagu). Taimsetel rakkudel liiguvad Golgi kompleksi vesiikulid raku kesktasapinnale ja liituvad rakuplaadiks, mis suureneb ja moodustab 2 iseseisva plasmamembraaniga tütarrakku. Sellele järgneb tselluloosi ladestumine ja rakukesta teke. Meioos on rakujagunemine, kus diploidsest eelasrakust tekib neli haploidse kromosoomistikuga tütarrakku. Enne meioosi toimub interfaas. Meioos I ja II vahel DNA replikatsiooni ei toimu, vaid ainult tuumade ja tuumakeste reformeerumine. Reduktsioonijagunemine (meioos I) algab profaasiga (I), mis on suhteliselt pikk (90% ajast) ja koosneb viiest staadiumist: leptoteen, sügoteen, pahhüteen, diploteen ja diakinees. I profaasis toimub krossingover ehk ristsiire, mis eeldab kromosoomide kondenseerumist ja homoloogiliste kromosoomide paaride (bivalendid ehk tetraadid) moodustumist. Bivalendis on 4 DNA molekuli ehk kromatiidi. Leptoteenis hakkavad kromosoomid teineteist otsima ja kondenseeruma